![\"\"](\"https:\/\/www.raamat.fotosulg.com\/wp-content\/uploads\/2013\/11\/Koppel_kaaneymbris_VALMIS_Pantone151c_black.jpg\" "\\"Koppel_kaas.indd\\"")
<\/a><\/p>\nKeeletoimetaja Katrin J\u00e4nese, kujundaja Piia Ruber. Tr\u00fckitud tr\u00fckikojas Greif. Raamatu tr\u00fckikulusid aitas katta Eesti Kultuurkapitali n\u00e4itekunsti sihtkapital. Koost\u00f6\u00f6partner Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum. Fotosulg 2013<\/p>\n
Saateks<\/strong><\/p>\n 1999. aasta l\u00f5pus kirjutas teatriloolane Kalju Haan kolleeg Maimu Valterile (1926\u20132002) soovituskirja, mille viimane esitas koos rahataotlusega Eesti Kultuurkapitalile \u2013 andmete kogumise staadiumis oli monograafia teatri- ja filmin\u00e4itleja Einari Koppelist. \u201eSelle t\u00f6\u00f6 on ette v\u00f5tnud Einari Koppeli Eesti Riikliku Teatriinstituudi aegne \u00f5pingukaaslane Maimu Valter, kes on k\u00f5igiti usaldatav Einari Koppeli isiksuse- ja loomekontekstide avajana. T\u00e4na prevaleerivalt \u017eurnalistlik-meedialik ehk paljalt manifestatsiooniline tasand on ilmselt ka seet\u00f5ttu just l\u00e4bi autori Maimu Valteri kognitiivsusega v\u00e4listatud,\u201c kirjutas Haan. Kuigi Valter (neiup\u00f5lvenimega Pohlak) alustas oma t\u00f6\u00f6ga, plaanide kohaselt l\u00fchimonograafiaga, v\u00e4idetavalt juba 1994. aastal, j\u00e4igi kogu ettev\u00f5tmine siiski andmetekogumise staadiumisse. Selle \u00fcheks p\u00f5hjuseks v\u00f5is olla ka t\u00f6\u00f6de kuhjumine \u2013 \u00fcsna vahetult enne Valteri surma oli tr\u00fckik\u00f5lbulikuks saanud tema k\u00e4sikiri \u201eEesti Riiklik Teatriinstituut 1946\u20131951\u201c. Tr\u00fckki j\u00f5uab see tegelikult alles n\u00fc\u00fcd.<\/p>\n Samalaadne unustuste h\u00f5lma vajumine \u00e4hvardas ka Einari Koppeli monograafiaks kogutud materjale, Koppelist endast r\u00e4\u00e4kimata. Kui aastal 2000 peeti Eesti Draamateatris Koppeli 75. s\u00fcnniaastap\u00e4evale p\u00fchendatud m\u00e4lestus\u00f5htut, andis \u00fcrituse l\u00e4biviija Kalju Haan avalikult teada, et valmimas on raamat Koppelist ja kokkutulnutel on viimane v\u00f5imalus seda vestlusringis koos Maimu Valteriga t\u00e4iendada.<\/p>\n 2012. aasta alguses k\u00e4esoleva monograafiaga alustades polnud ma Valteri Koppeli-teemalisest tegevusest teadlik. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis asunud Koppeli kaasaegse pooleliolev t\u00f6\u00f6 muidugi \u00fcllatas ja andis samas ka kinnitust, et olen \u00f5igel teel. Kuigi Valteri t\u00f6\u00f6 j\u00e4i andmete kogumise seisu ja seega alustasin peaaegu nullist, leidus tema materjalide hulgas ka midagi v\u00e4ga v\u00e4\u00e4rtuslikku. Need on intervjuud paarik\u00fcmne Koppeli l\u00e4hedase ja kolleegiga, kellest pooled on t\u00e4naseks meie seast lahkunud. Sellega, et Valter oli kassettidele salvestatud jutuajamised litereerinud, juba teinud teatud valikud, s\u00f5elunud enda vaatevinklist olulise ebaolulisest v\u00e4lja, j\u00e4i siinkirjutajal \u00fcle ainult leppida. Kuna Valteri lehtedele ja paberiribadele kirjutatud andmetes leidus ka tema enda m\u00f5tteid Koppeli kohta, olen ka neid n\u00fc\u00fcd kasutanud.<\/p>\n Ei saa salata, et v\u00e4hem v\u00f5i rohkem retooriliselt esitatud k\u00fcsimused \u201eMiks raamat Einari Koppelist?\u201c v\u00f5i ka \u201eKes oli Einari Koppel?\u201c on mind saatnud tervel t\u00f6\u00f6perioodil. \u00dcle p\u00f5lvkonna tagasi surnud \u201etundmatule\u201c erinevaid ressursse kulutada tundub m\u00f5nes m\u00f5ttes t\u00f5esti ebarentaabel. Kui aga kohaliku kultuuriloo kontekstis ei teki k\u00fcsimusi silmapaistvate isikute monografeerimise vajalikkuses, siis ei tohiks ammugi tekkida sellist k\u00fcsimust Einari Koppeli puhul. Pealegi n\u00e4ib \u00fche eestlasest suurkuju kirjavormis ja seega ajahambale vastupidava s\u00e4iliku loomine (teatri)uurijale justkui \u00f5ilistava kohustusena.<\/p>\n On keeruline oletada, kuidas v\u00f5ivad t\u00e4nast v\u00f5i tulevast teatraali m\u00f5jutada teadmised Einari Koppeli elust ja loomingust, kuid usun, et innustavalt, sest v\u00f5ib liialdamata v\u00e4ita, et Koppel oli 1960ndatel ja 1970ndatel aastatel Eesti teatri \u00fcks v\u00f5imsamaid meesn\u00e4itlejaid. Suver\u00e4\u00e4nne liider, nagu kaasaegsed on meenutanud. Toodud universaalse n\u00e4itleja eeskujuks ja oma musikaalsusega heas m\u00f5ttes ehmatav.<\/p>\n Seda kontrastsemalt m\u00f5jub Koppeli keeruline elu \u2013 traagiline lapsep\u00f5lv, s\u00f5da ja s\u00f5dimine nii \u00fchel kui ka teisel poolel, romantika, hirm ja absurdsus s\u00f5jaj\u00e4rgsetel k\u00fcmnenditel, dramatism isiklikes suhetes, n\u00e4lgivast ja p\u00f5durast teatritudengist riigi \u00fcheks tuntuimaks n\u00e4itlejaks ja paljude naiste ihaldusobjektiks saamine. Kust Koppel endasse n\u00e4itlejav\u00f5imsust ammutas, on k\u00fcsitud. Tuli midagi elu kiuste v\u00f5i t\u00f5ttu?<\/p>\n Raske \u00f6elda, milline oleks tulnud Maimu Valteri raamat, kuid siinne on tehtud kindla sooviga j\u00e4\u00e4dvustada portreteeritava elu ja looming v\u00f5imalikult laiahaardelisena, et Koppeli loominguline kulgemine oleks segatud \u2013 nagu elus ikka \u2013 ajastule ning lihast ja luust inimesele omaste n\u00fcanssidega. Kui m\u00f5nedes lugudes on m\u00e4rgata veidi h\u00f5redust v\u00f5i \u00fclelibisemist, on see tingitud kas minu v\u00f5imekusest v\u00f5i soovist, v\u00f5i kellegi teise soovist. Raamatu jaotamine paljudeks peat\u00fckkideks t\u00e4idab eelk\u00f5ige lugejas\u00f5bralikku eesm\u00e4rki. Samal p\u00f5hjusel olen pisut ebaakadeemiliselt k\u00e4itunud ka tsitaatidega, k\u00fcll ainult vormiliselt, mitte sisuliselt. K\u00f5ik raamatus olevad kirjad on avaldatud pea muutmata kujul. M\u00f5ned \u00e4\u00e4rmiselt s\u00fcgavuti minevad rollikirjeldused, mis m\u00f5juvad t\u00e4nases p\u00e4evas harukordseina, on taaskasutust leidnud suuremahulistena.<\/p>\n Meenutagem ka \u00fcht \u2013 tagantj\u00e4rele vaadates \u2013 \u00fcsna humoorikat seika, mis leidis aset ajal, kui Maimu Valter Koppeli k\u00e4sikirja koostas, ning kui raamat oleks sel ajal tr\u00fckki j\u00f5udnud, oleks see olnud teosele suurep\u00e4raseks reklaamiks. \u201eSkandaali\u201c \u00fcheks peaosaliseks oli niisiis ammu surnud Einari Koppel. 1996. aastal t\u00f5statas ajakirjandus probleemi \u00fche kohaliku alkoholifirma tellitud viinareklaami suhtes, milles oli kasutatud vana mustvalget fotot, kus \u201eesinesid\u201c meie seast lahkunud artistid \u2013 Koppeli k\u00f5rval ka tolleaegse Reformierakonna esimehe Siim Kallase akordionistist onu Valter Kallas ning n\u00e4itleja Edgar Vilba. Kuigi foto allkiri oli umbisikuline \u201eMina, Volts ja Voltsi paps\u201c, ajas reklaamifirma taoline k\u00e4itumine Koppeli l\u00e4hedased, erinevalt Siim Kallasest, v\u00e4ga endast v\u00e4lja. Kuigi p\u00e4rast avalikke proteste ajakirjanduses avaldati reklaamifirma poolt ka vabanduselaadne kirjutis, oli Koppeli esimene abikaasa, telere\u017eiss\u00f6\u00f6r Elvi Koppel koos t\u00fctrega valmis asjaga kohtu kaudu edasi tegelema. K\u00f5ige tipuks n\u00e4hti kurjajuurena reklaamifirma reklaamikirjutajat, Draamateatri n\u00e4itlejat ja lavastajat Hendrik Toompere juuniorit, kes foto Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumist oli leidnud.<\/p>\n See selleks. Allj\u00e4rgnevast selgub m\u00f5ndagi mehe kohta, kes kunagi oli terve Eesti jaoks siinse teatri- ja filmimaailma hinnatumaid, nii n\u00e4o kui ka h\u00e4\u00e4le j\u00e4rgi tuntumaid n\u00e4itlejaid, aga paark\u00fcmmend aastat hiljem vaid anon\u00fc\u00fcmne sell suvalises viinareklaamis. Kelleks saab v\u00f5i j\u00e4\u00e4b Einari Koppel tulevikus, paistabki siis…<\/p>\n T\u00e4nan k\u00f5iki asjassepuutuvaid nii kombatava kui ka mittekombatava t\u00f6\u00f6keskkonna loomise ja seal tegutseda v\u00f5imaldamise eest. Samuti k\u00f5iki Einari Koppelist kaasar\u00e4\u00e4kijaid ja -m\u00f5tlejaid. T\u00e4nu ka kuhugi Sinna filmipublitsistile Aare Ermelile, kes tegi tutvumise Koppeli kinokunstiga v\u00e4ga h\u00f5lpsaks, kuid kes raamatu valmimise ajal meie seast lahkus.<\/p>\n Autor<\/p>\n Tallinn\u2013Tartu<\/p>\n 2012\u20132013<\/p>\n <\/p>\n ARTIKLID:<\/strong><\/span><\/p>\n V\u00f5imas n\u00e4itleja k\u00fctkestas publikut ja eriti naisi\u00a0<\/strong> <\/span><\/span><\/span><\/p>\n Raimu Hanson, <\/span><\/p>\n 12.detsember 2013<\/span><\/p>\n Tartu Postimees<\/span><\/p>\n \u00a0<\/span><\/p>\n Eelmisel n\u00e4dalal tuli tr\u00fckist soliidselt t\u00fcse teos n\u00e4itlejast, kes kujunes p\u00e4rast Ugalast tulekut ja enne Tallinnasse draamateatrisse minekut Vanemuise v\u00f5imsaks esin\u00e4itlejaks. Jutt on Einari Koppelist. Einari Koppel (1925\u20131978) teenis Vanemuises v\u00e4lja Eesti NSV teenelise kunstniku ja draamateatris rahvakunstniku aunimetuse. Praeguseks on ta vajumas unustuse h\u00f5lma. <\/span><\/p>\n Et kunagine teatri- ja kinopubliku lemmik tema suure ande p\u00e4rast teenitud auj\u00e4rjele t\u00f5sta, on Rait Avestik kirjutanud monograafia. See on m\u00f5nuga loetav ja pakub m\u00f5neski kohas lausa \u00fcllatusi. Nii n\u00e4iteks hoidis Einari Koppel ja tema pere suures saladuses, et 18-aastaselt v\u00e4rvati ta Saksa s\u00f5jav\u00e4kke lennuv\u00e4e abiteenistusse ja et ta v\u00f5itles 1943. aastal Soomes vabatahtlikuna Punaarmee vastu.<\/span><\/p>\n Ugalast Vanemuisesse<\/span><\/p>\n Koppeli esimesed lava-aastad p\u00e4rast Eesti riikliku teatriinstituudi l\u00f5petamist suvel 1950 m\u00f6\u00f6dusid Viljandis Ugalas. Sealt meelitas ta aastal 1958 tartlaseks Vanemuise pean\u00e4itejuht Kaarel Ird. Tartu teatris t\u00f5usis Koppel tunnustatud esin\u00e4itlejaks. Erilise hiilgusega paistis ta silma \u00abCoriolanuses\u00bb ja \u00abAndres Lape\u00adteuse juhtumis\u00bb nimitegelasena ning \u00abKolmekrossiooperis\u00bb V\u00e4itsa-Mackiena.<\/span><\/p>\n Andres Lapeteuse osas tuli ta ka kinolinale. Kokku oli tal rolle 18 filmis, millest osa valmis kodumaalt kaugel, lisaks telelavastused ja ka osalemine multifilmide eesti keeles k\u00f5lama panekul. Viimaseks selliseks t\u00f6\u00f6ks j\u00e4i Tallinnfilmis multifilmi \u00abKrokodill Gena\u00bb laulu \u00abSinine vagun\u00bb eestikeelne salvestamine. See sai tehtud m\u00f5ni n\u00e4dal enne tema surma.<\/span><\/p>\n Lauljana osales ta ka muusikalavastustes ning sobival v\u00f5imalusel r\u00f5\u00f5mustas ennast ja kolleege klaverim\u00e4nguga. Vanemuises t\u00f5i ta lavastajana vaatajate ette isegi ooperi \u2013 Mozarti \u00abArmastuse aia\u00bb.<\/span><\/p>\n Vanemuisest siirdus Einari Koppel 1978. aasta kevadel\u00a0 Tallinnasse draamateatrisse. Monograafias on \u00fche lahkumise peap\u00f5hjusena toodud t\u00fcdinemine Kaarel Irdi ehk Vana Hirmsa r\u00f6\u00f6kivast lavastamisstiilist.<\/span><\/p>\n Koppeli suuremate osat\u00e4itmiste \u00fcksikasjalise vaatluse hulka on monograafia autor lisanud osavalt vaheldust looma peat\u00fckid, mis heidavad pilgu tema pereellu nelja naisega. Need on n\u00e4itlejad Elvi Niine-Koppel, Maimu Sonn ja Milvi Koidu ning raamatupidamisega tegelenud Siiri Koppel.<\/span><\/p>\n Kooselust esimese naisega s\u00fcndis perre t\u00fctar Malle, kuid juba aastal 1955 leidis Koppel endale uueks elukaaslaseks kolleegi ja endise kursuse\u00f5e Maimu Sonni. Sellest suhtest s\u00fcndis kaks aastat hiljem poeg Erkki.<\/span><\/p>\n Draamateatri ajast s\u00f6\u00f6bis tollase teatripubliku m\u00e4llu Einari Koppel eriti s\u00fcgavalt lavastustes \u00abK\u00fclalised\u00bb ja \u00abParvepoisid\u00bb. Ja muidugi \u00abRichard III\u00bb, mis oli ilmselt talle endalegi v\u00e4ga meelep\u00e4rane.<\/span><\/p>\n Hauda Richard III m\u00f5\u00f5gaga<\/span><\/p>\n Igatahes palunud ta p\u00e4rast kindlat teadmist, et sarkoom viib ta siit ilmast kiiresti, Mikk Mikiverilt kaht asja: hauda kaasa panna Richardi m\u00f5\u00f5k ja matustele Irdi mitte kutsuda. \u00abNii ka juhtus,\u00bb kirjutab monograafia autor.<\/span><\/p>\n Nagu Rait Avestik eess\u00f5nas tunnistab, on ta raamatu teinud \u00abkindla sooviga j\u00e4\u00e4dvustada portreteeritava elu ja looming v\u00f5imalikult laiahaardelisena, et Koppeli loominguline kulgemine oleks segatud \u2013 nagu elus ikka \u2013 ajastule ning lihast ja luust inimesele omaste n\u00fcanssidega\u00bb.<\/span><\/p>\n Autorit ei ole kammitsenud teatriteaduslik akadeemilisus. Ta on komponeerinud oma suurteose lugejas\u00f5bralikult nii vormilise (see avaldub osavas peat\u00fckkideks jagamises ja illustreerimises \u2013 umbes 120 fotot!) kui ka sisulise poole pealt.<\/span><\/p>\n Rait Avestiku monograafia on k\u00fctkestav, nii nagu oli seda ka Einari Koppel.<\/span><\/p>\n \u00a0<\/span><\/p>\n Raamatu kaudu ilmub minevikust taas lavale k\u00fctkestav Einari Koppel<\/span><\/strong><\/p>\n Andres Laasik <\/span><\/p>\n 12. detsember 2013<\/span><\/p>\n Eesti P\u00e4evaleht<\/span><\/p>\n <\/p>\n Rait Avestiku elulooraamat toob Eesti teatriloo varakambrist uuesti avalikkuse ette suurkuju \u2013 Einari Koppeli. <\/span><\/p>\n Seda, et Einari Koppel oli t\u00f5epoolest suurkuju ja pealegi k\u00fctkestav, nagu uue teatriraamatu autor pealkirjas v\u00e4idab, oli nende ridade autoril v\u00f5imalik ise laval n\u00e4ha. Voldemar Panso lavastatud Teuvo Pakkala laulum\u00e4ngus \u201eParvepoisid\u201d kadus Einari Koppeli m\u00e4ngitud Tolari siivsalt laulvate parvepoiste koori taha \u00e4ra. Siis \u00e4kki t\u00f5usis ta esile oma stseenides, kus puhkes vanema ja vara poolest kehvema Tolari hilinenud armulugu k\u00fcpses eas nooriku Maijaga, keda m\u00e4ngis Laine Mesik\u00e4pp. <\/span><\/p>\n Nende stseenide ajal oli lava Einari Koppelit t\u00e4is. Kui Maija ja Tolari lugu j\u00f5udis rahvalikult naljakav\u00f5itu kulminatsioonini, kasvas pinge tohutuks. Vaataja oli pandud kaasa elama lihtsamast lihtsamale murele: kas vana torisev poissmees s\u00f6andab kosida mitte just noort k\u00e4bedat prouat? Tolari ja Maija lugu r\u00e4\u00e4kis Panso lavastuses s\u00fcgisesest armastusest ja see armastus oli usutav \u2013 muidugi teatri vaatenurgast. K\u00fctkestamine k\u00e4ib teadup\u00e4rast armastuse juurde ja seda kunsti Koppel valdas, olgu tal m\u00e4ngida kasv\u00f5i pahur poissmees.<\/span><\/p>\n K\u00f5nealune raamat kujutab endast \u00fche teise pooleli j\u00e4\u00e4nud t\u00f6\u00f6 l\u00f5puleviimist. Rait Avestik on t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rsel moel pannud punkti kunagi Einari Koppelist raamatut kirjutama hakanud Maimu Valteri kogutud materjalile ja m\u00e4rkmetele. Nende p\u00f5hjal on ta teinud p\u00e4ris elulooraamatu, mis kajastab n\u00e4itleja eluk\u00e4iku s\u00fcnnist surmani. Allikate hulk on korralik, k\u00e4sitlus p\u00f5hjalik. Siiski on ka h\u00f5redamaid kohti. \u00c4revad aastad 1943\u20131944 ja 1944\u20131946 on esitatud v\u00f5rdlemisi punktiirselt. Kuigi Koppeli p\u00f5lvkonna inimesed ei armastanud arusaadavatel p\u00f5hjustel n\u00f5ukaajal oma s\u00f5jakogemustest palju r\u00e4\u00e4kida, olid need valusad aastad kahtlemata neisse j\u00e4lje j\u00e4tnud. Einari Koppeli s\u00f5jameheteel oleks v\u00f5inud veidi rohkem peatuda, seda rohkem, et Jalkav\u00e4kirykmentti 200 paberid ei ole enam laevas\u00f5idu, vaid arvutikliki kaugusel. <\/span><\/p>\n Teatritraditsioon on paljuski rollide loomise traditsioon. Koppeli m\u00e4ngitud Tolari ees k\u00f5ndis legendaarne Ruts Bauman Tallinna T\u00f6\u00f6listeatris tehtud Tolarina. Brechti \u201eKolmekrossiooperi\u201d V\u00e4itsa-Mackie rollis sammus Koppel Oskar P\u00f5lla sealsamas T\u00f6\u00f6listeatris loodud rolli j\u00e4rel. Neid v\u00f5rdlusi rollianal\u00fc\u00fcsis kahjuks ammendavalt pole. <\/span><\/p>\n V\u00e4gevad vanamehed<\/span><\/p>\n Sovetitendentsiga t\u00fckkidest kirjutades on autor sattunud raske portsu otsa. Nende lavastuste n\u00f5ukaaegse kriitika ja isegi tollaste meenutuste kaudu lahtiharutamine on t\u00f5eline klaasp\u00e4rlim\u00e4ng, mille tulemus on, nagu on. Aleksandr Gelmani praeguseks t\u00e4iesti arusaamatu n\u00e4item\u00e4ngu \u201e\u00dche koosoleku protokoll\u201d j\u00e4rgi s\u00fcndinud Panso menuka ja omas ajas poliitiliselt terava lavastuse ning Koppeli rolli kirjeldus tuleb raamatust t\u00e4iesti tuttav ette, kuid ei ava sotsiaalps\u00fchholoogilist m\u00e4ngu. Praegu tundub uskumatu, et Eesti teatri v\u00e4gevad vanamehed laval sellist jura m\u00e4ngisid, kuid ometi nii oli ja see oli v\u00e4gev teater.<\/span><\/p>\n Kahe silma vahele ei j\u00e4\u00e4 ka Einari Koppeli filmit\u00f6\u00f6d. Filmirollid on t\u00e4nu tselluloidlindile j\u00e4\u00e4vad, erinevalt n\u00e4itlejate teatrit\u00f6\u00f6st, mis haihtub p\u00e4rast viimast m\u00e4ngukorda. Koppeli filmirollid kinnitavad l\u00e4bi raamatu jooksvat v\u00e4idet, et tema anne oli mitmek\u00fclgne. Kui v\u00f5rrelda n\u00e4iteks nimiosa filmis \u201eMis juhtus Andres Lapeteusega?\u201d Sauluse rolliga \u201eViini postmargis\u201d, leiab sellele mitmek\u00fclgsusele kinnitust. Koppeli filmirollid on k\u00f5ik t\u00e4iesti erilaadsed. N\u00e4itleja m\u00e4ngib erinevaid karaktereid, kusjuures j\u00e4\u00e4b mulje, et just selliste rollide peal ta ongi. Universaalne mees, kes j\u00f5udis ennast teostada ka muusikateatris.<\/span><\/p>\n Raamat ei ole h\u00e4sti toimetatud. \u00dcks asjalik k\u00f5rvalpilk oleks teinud teose ladusamalt loetavaks.<\/span><\/p>\n \u00a0<\/span><\/p>\n Klouni* poeg, kes oli lava kuningas<\/strong> <\/span><\/p>\n Margus Mikom\u00e4gi<\/span><\/p>\n 21. detsember 2013<\/span><\/p>\n Maaleht\u00a0 <\/span><\/span><\/span><\/p>\n Leidsin Rait Avestiku kirjutatud Einari Koppeli (1925\u20121978) monograafiast enda jaoks t\u00e4iesti ootamatu seose: n\u00e4itleja Einari Koppel oli n\u00e4itleja Lembit Eelm\u00e4e s\u00f5ber.<\/span><\/p>\n Mu jaoks algas t\u00f5sisem teatris k\u00e4imine just siis, kui Einari Koppel Tartust Tallinna tuli \u2012 Vanemuisest Draamateatrisse, Irdi juurest Panso juurde… Oli aasta 1973. Mina 17- ja Einari Koppel 48-aastane.<\/span><\/p>\n Olen sellele t\u00e4naste tippvormis n\u00e4itlejate puhul palju m\u00f5elnud, et kui vanad olid \u00f5ieti need n\u00e4itlejad, kes mu jaoks tegid hiigelrolle siis, kui olin k\u00f5ige vastuv\u00f5tlikumas eas. Need, kes just seet\u00f5ttu, mida nad tegid laval, on mu jaoks eeskujuks t\u00e4naseni. Tol ajal olid peale Koppeli Draamateatris ju veel Kaarel Karm, J\u00fcri J\u00e4rvet, Valdeko Ratasepp, Ants Eskola, Rein Aren… noorematest Juhan Viiding ja kohe oli teatrisse sisenemas seitsmes lend, Peterson, Karusoo, Kibuspuu, Luik, Krjukov… N\u00e4itleja oli \u00fcliauv\u00e4\u00e4rt amet ja lavastajad arvamusliidreiks, kui maailma asjadest k\u00f5neldi.<\/span><\/p>\n Kord luuletaja Andres Ehin \u00fctles, kui \u00fcht koos vaadatud teatrietendust arutasime Rapla rongis, et ta elu suurimad teatrielamused j\u00e4\u00e4vad Tartu \u00fclikoolis \u00f5ppimise aega, kui ta vaatas Jaan Toominga ja Evald Hermak\u00fcla lavastusi. N\u00e4itena oli jutuks Jaan Toominga \u201eLaseb k\u00e4ele suud anda\u201c. See oli Andres Ehini s\u00f5nul tema k\u00f5ige vastuv\u00f5tlikum iga. Meeleerksus, mis s\u00fcnnitab seoseid kogu eluks, oli meil seal rongis jutuks…<\/span><\/p>\n Eredad aastad<\/span><\/p>\n N\u00fc\u00fcd monograafiaraamatut tagant ettepoole lehitsema asudes avastasin, et olen n\u00e4inud k\u00f5iki Einari Koppeli viie aastaga Draamateatris tehtud rolle. K\u00f5iki lavastusi, mida oli kokku kolmteist! Paljusid vaatasin ka mitu korda, n\u00e4iteks \u201cSeersant Musgrave tants\u201d Mikk Mikiveri lavastatult. Ita Ever suitsetas eeslaval kiiktoolis piipu, Stalini lemmiktubaka \u201cZolatoje runo\u201d l\u00f5hn levis \u00fcle saali. Ja seersant Musgrave oli Einari Koppel. Musgravest on meeles just see, et suurt kasvu tugev s\u00f5jamees, v\u00f5itja igatahes ja \u00fcle laipade, on s\u00f5ja ja v\u00e4givalla vastu. Monograafiat lugedes sain kinnitust, autor tsiteerib teatrikriitik Ants J\u00e4rve: \u201cE. Koppel avab veenvalt Musgrave traagika, pannes \u00fchtlasi j\u00f5uliselt k\u00f5nelema v\u00e4givalla meeletuse, inimese muserdamise nende poolt, kes nimetavad end inimeste kaitsjaks.\u201d See on kaasaegne mu jaoks ka t\u00e4na. Ma muide m\u00e4letan, et olin selle lavastuse etendustelt tulles alati v\u00e4ga r\u00f5\u00f5msas tujus.<\/span><\/p>\n Ilmselt oli see aeg Eesti teatrile seni \u00fcks tihedaim s\u00fcndmuste poolest ja seega k\u00f5ige \u00f5nnelikum. Uus teatrilaine, lausa teatrimuutus elas k\u00f5rvuti vana v\u00e4ga hea ja elusaga.<\/span><\/p>\n Tagasi tulles Lembit Eem\u00e4e ja Einari Koppeli s\u00f5pruse juurde, mille sest raamatust v\u00e4lja lugesin… Koppel oli tuntud ja armastatud n\u00e4itleja ka enne Draamateatrisse tulekut. Ta s\u00f5ber Lembit Eelm\u00e4e sai kuulsaks ja m\u00e4ngis ennast Eesti teatriloo suurimate hulka alles siis, kui Koppel oli Vanemuisest lahkunud. 1976. aastal tegi Eelm\u00e4e oma P\u00f5rgup\u00f5hja J\u00fcrka Jaan Toomingaga ja siis tulid juba Kauka Jumal ja Veli Joonatan… tipprollid. <\/span><\/p>\n Ma arvan, et oli 1980. aasta, kui Lembit Eelm\u00e4e ja Ugala trupp said teatri aastapreemia \u201eKihnu J\u00f5nni\u201c eest. Selle preemia k\u00e4tteandmise \u00f5htul t\u00f5usis saalit\u00e4is teatriinimesi p\u00fcsti, kui Heino Mandri l\u00e4ks oma n\u00e4itlejapreemiat vastu v\u00f5tma. Selle ta sai Eugen Jannseni m\u00e4ngimise eest Mikk Mikiveri lavastatud Jaan Krossi monon\u00e4idendis \u201cP\u00f6\u00f6rdtoolitund\u201d. Rait Avestik kirjutab oma loos, et seda osa pidi tegema Einari Koppel.<\/span><\/p>\n N\u00e4itlejatelt k\u00fcsitakse kohtumistel tihtipeale, kuidas neile tekst p\u00e4he j\u00e4\u00e4b. Ka see lugu, kuidas Einari Koppel \u00f5ppis Eugen Jannseni monoloogi teksti, on Ita Everi suu l\u00e4bi ses monograafias sees: \u201cSiis ta l\u00e4ks nii elevile ja \u00fctles, et \u00e4ra sa kellelegi r\u00e4\u00e4gi, \u00e4kki see tundub m\u00f5nele lapsik, aga kuna teksti on palju, siis kirjutasin endale \u00fcksikud lehed \u00fcles perfokaartidele ja kannan kaasas ja niimoodi \u00f5pin.\u201d (Raadiosaade 1978).<\/span><\/p>\n P\u00fchendumine ennek\u00f5ike<\/span><\/p>\n \u00dcks Avestiku Koppeli monograafia lisav\u00e4\u00e4rtusi mu jaoks on see, et on kasutatud ohtralt tollaste teatrikriitikute arvamusi. Need omakorda juhivad t\u00e4helepanu sellele, kui altid olid toonased kirjutajad n\u00f5udma n\u00e4itlejalt uues rollis uut kvaliteeti. Kui seda ei t\u00e4heldatud, siis seda ka \u00f6eldi. Siit omakorda tekib seos, et ka lavastajad, eriti teatrite pean\u00e4itejuhid pidid oma n\u00e4itlejaid tundes ja repertuaari valides arvestama sellega, et osi jagades need mitte lihtsalt ei sobiks, vaid n\u00e4itlejat ka tema loomingulisel teel edasi aitaks. Aitaks suuremaks saada. Kunstiline tulemus tundus siis olema t\u00e4htsam kui saalide t\u00e4ituvus.<\/span><\/p>\n Tollele ajale iseloomulikuna toon siin esile kaks fotot paljude seast selles \u00f5nnestunud raamatus. Siiski tegi n\u00e4itleja laiemale publikule tuntuks film ja muidugi ka telelavastused. Telelavastused ei olnud seriaalid ja neis tehti taas suurrolle.<\/span><\/p>\n Need pildid kinnitavad, et noorest saab suur siis, kui ta m\u00e4ngib k\u00f5rvuti ja v\u00f5rdselt vanade ja suurtega. See on nagu \u00f5ppimine \u00f5ppimata. Raamatu 273. lehek\u00fcljel on jutt ja pilt filmist \u201c\u00dche k\u00fcla mehed\u201d, fotol Kaarel Karm, Einari Koppel ja Helend Peep. Lehek\u00fclg edasi on Koppel pildile j\u00e4\u00e4nud koos Paul Ruubeli ja taas Kaarel Karmiga ning seekord on tegu kaadriga filmist \u201cJ\u00e4ljed\u201d. Miski p\u00f5lvkondade ja p\u00fcsiv\u00e4\u00e4rtuste j\u00e4rjepidevusest on neis m\u00f5lemas.<\/span><\/p>\n Ja veel \u00fcks t\u00e4htis asi on selles raamatus k\u00f5ige muu k\u00f5rval olemas, nimelt arusaamine, et n\u00e4itleja on n\u00e4itleja ja ei pea ei raha p\u00e4rast ega mingil muul v\u00e4lisel sunnil lavastama. Einari Koppeli pika rollide nimekirja k\u00f5rvalt leiab ka kaks lavastust, aga on \u00fcpris selge, et suureks n\u00e4itlejaks saab m\u00e4ngides ja suureks lavastajaks lavastades. P\u00fchendumine ennek\u00f5ike!<\/span><\/p>\n Ainus, mis mulle ses raamatus ei meeldi, on pealkiri. \u201cK\u00fctkestaja\u201d k\u00f5lab nagu \u201c\u00c4rapanija\u201d ja lisaks juhib kergema keelega harjunu kohe m\u00f5ttele, et tegu on raamatuga, kus r\u00e4\u00e4gitakse n\u00e4itleja Koppeli naistemeheks olemisest. See \u00f5nneks nii ei ole ja kui pealkiri m\u00f5ne lugeja juurde toob, on seegi andeks antud.<\/span><\/p>\n K\u00fctked seovad, see raamat aga mind hoopis vabastab. Paneb m\u00f5tlema mastaapidest ja teatrikunsti osast inimeseks kasvamisel. Kinnitab, et teatris on k\u00f5ige t\u00e4htsam n\u00e4itleja. Seda ka \u00f5petab see raamat, et vanasse ei tohi takerduda. Tuleb olla uudishimulik, m\u00e4rkamaks uut ja vana. Einari Koppeli elu ja looming on n\u00e4ide sellest kuidas n\u00e4itleja saab olla ja elada nii, et ta kohta \u00f6eldakse ajastu l\u00fchikroonika. See on ses raamatus ka olemas.<\/span><\/p>\n *Einari Koppeli isa oli Julius Koppel(1893 -1935), ehk kuulus kloun Lex, veel kuulsamast Eesti klounipaarist Max ja Lex.<\/span><\/p>\n <\/p>\n Suur mees suures plaanis<\/strong><\/p>\n Rein Veidemann<\/span><\/p>\n 15. jaanuar 2014<\/span><\/p>\n Postimees<\/span><\/p>\n <\/p>\n Teater on kaduv kunst. Mitte ainult selles m\u00f5ttes, et etendus s\u00fcnnib ja sureb igal \u00f5htul, manifesteerides n\u00f5nda oma kordumatust. Kaduvad on enamasti ka ta j\u00e4ljed. V\u00f5i t\u00e4psemalt \u00f6eldes: nad tarduvad oma aja vastuv\u00f5tus ja m\u00e4lestuses. Teatri ajalugu pole uuesti loetav ja \u00fcmber kirjutatav, nagu seda on kirjanduse v\u00f5i kunsti ajalugu.<\/p>\n Teose (lahkunud n\u00e4itleja v\u00f5i lavastaja looming) inkarnatsioon uute t\u00f5lgenduste kaudu on sama v\u00f5imatu nagu mingi eluhetke ehe taasloomine. Tehnoloogia (film, video) on v\u00f5imaldanud osa sellest k\u00fcll talletada, aga see on koopia ja konserv.<\/p>\n Kultuurim\u00e4lu kohustab<\/p>\n V\u00f5imatu on \u00fcle hinnata teatrikriitikute ja teatriloolaste osa ja vastutust j\u00e4lgede kogumisel ning ajalukku kirjutamisel. Nende p\u00e4ralt on viimane s\u00f5na. Tartu \u00dclikooli kirjandus- ja teatriteadusliku haridusega (teatriteadlase Luule Epneri koolkond \u2013 nii v\u00f5iks juba \u00f6elda) Rait Avestik on seda tajunud, asudes j\u00e4\u00e4dvustama, \u00f5ieti k\u00fcll kultuurim\u00e4llu tagasi tooma 1960.\u2013 1970. aastate eesti n\u00e4itlejaskonna suver\u00e4\u00e4nse kor\u00fcfee Einari Koppeli elu ja loomingut.<\/p>\n Avestiku kui teatriloolase (aga ta on ka tegev teatrikriitiku ja fotokunstnikuna!) pagasis on juba monograafilised k\u00e4sitlused eesti kooli- ja lasteteatritest, VAT-teatrist ja portreeraamatud Sulev Luigest ja Urmas Kibuspuust. N\u00fc\u00fcd siis Einari Koppel (1925\u20131978).<\/p>\n Saates\u00f5nas tunnistab Avestik oma ebakindlust, mis ilmneb ka suhte m\u00e4\u00e4ratlemisel teosesse. Tekstis esitleb ta end autorina, kataloogis on ta \u00abkoostaja\u00bb, raamatu kaanel \u00abkirjutaja\u00bb. Osalt on see Koppeli \u00f5pingukaaslase Maimu Valteri juba alustatud, kuid tema surma t\u00f5ttu vaid materjali kogumisega piirdunud t\u00f6\u00f6 j\u00e4tkamine. Teisalt tundus Avestikule algul \u00ab\u00fcle p\u00f5lvkonna tagasi surnud \u00abtundmatule\u00bb erinevaid ressursse kulutada \/—\/ m\u00f5nes m\u00f5ttes t\u00f5esti ebarentaabel\u00bb.<\/p>\n Ent kultuurim\u00e4lu kohustab. Raamatu lugejat h\u00e4mmastab allikate mastaap, mille p\u00f5hjal Avestik Koppeli isiksuse ja n\u00e4itlejafenomeni taaselustab: teatriloolised kirjutised, retsensioonid, isiklik kirjavahetus, kaasn\u00e4itlejate m\u00e4lestused, teatrite dokumentatsioon (k\u00e4skkirjad, kunstin\u00f5ukogude protokollid jms), tr\u00fckis avaldatud v\u00f5i litereeritud raadiointervjuud Koppeli endaga. Seet\u00f5ttu v\u00f5inuks raamatu pealkiri olla ka \u00abEinari Koppel ja tema aeg\u00bb.<\/p>\n Meie ees rullub panoraamselt lahti n\u00f5ukogude aja absurd (seda muidugi tagasivaatajate pilgu l\u00e4bi; Koppelile endale ja teistele loojatele oli see aga traagiline elutegelikkus) \u2013 Koppeli teatritee algus \u2013 ning selle liberaliseerumine 1960. aastatel, teatriuuendus, Koppeli n\u00e4itlejaelu Viljandi Ugalas, Tartu Vanemuises ja l\u00f5puks Tallinnas Draamateatris.<\/p>\n Palju lehek\u00fclgi on kulutatud Koppeli suurrollide kujunemise ning vastuv\u00f5tu kirjeldustele. Avestik p\u00fc\u00fcdleb siin autentsele rekonstruktsioonile. Ja t\u00f5epoolest, lugeja tajub end \u00fcht\u00e4kki osalevat \u00fche v\u00f5i teise n\u00e4idendi proovides (n\u00e4itleja ja lavastaja nahas), n\u00e4idendi\u00a0 l\u00e4bivaatusel kunstin\u00f5ukogus ning selle vastuv\u00f5tul publiku hulgas.<\/p>\n Filmiterminoloogiat kasutades esitab Avestik panoraamse plaani k\u00f5rval Koppelit ka suures plaanis, jutustades tema naiste, l\u00e4hedaste inimeste ja Koppeli kaasaegsete m\u00e4lestuste kaudu n\u00e4itleja lapsep\u00f5lvest, dramaatilisest eluk\u00e4igust, t\u00f6\u00f6harjumustest, isikuomadustest.<\/p>\n Koppeli n-\u00f6 ps\u00fchholoogilises portrees j\u00e4\u00e4b k\u00f5lama, et artistlikkus \u2013 j\u00e4releh\u00fc\u00fcdes Koppelile \u00fctleb Mikk Mikiver: \u00abSa olid Artist selle s\u00f5na keerulises t\u00e4henduses\u00bb \u2013 oli otsekui sirm tema sisemisele valule, ebakindlusele, aimusele oma l\u00fchikeseks j\u00e4\u00e4vast, \u00fcksnes esimese juubelini ulatunud elust.<\/p>\n M\u00e4rkasin lugedes ka seda, et mingeid erilisi legende Koppeli \u00fcmber ei keerdunud. Ma ei pea nendeks tema naistemehe ja napsitaja (\u00abKoppel on selline, kellel gramm pidi sees olema\u00bb) kuulsust. See paistab kuuluvat teatri- ja filmiilma juurde. Raamatus on muidugi l\u00f5busaid kohti (Koppeli kirjades Elvile ja m\u00e4lestustes), kuidas n\u00e4itlejate purjusoleku t\u00f5ttu j\u00e4id etendused \u00e4ra (mitte k\u00fcll Koppeli puhul, kes, t\u00f5si k\u00fcll, ka ise \u00abl\u00f5hnade\u00bb p\u00e4rast teatridirektori k\u00e4skkirja saanud).<\/p>\n Vaimustav kuninga ja tolana<\/p>\n Isikuloolise romaani varjundi annavad raamatule eraldi peat\u00fckid Koppeli naistest. Raamkompositsiooni tagavad kaks Sirje Endre kirjutist aastatest 1972 ja 1975, m\u00f5lemad kinnitamas \u00fcht: n\u00e4itleja suuruses on midagi salap\u00e4rast ja maagilist k\u00fctkestavust. Teda tullakse vaatama ka soode ja rabade tagant.<\/p>\n Olgugi l\u00f5puks raamatu lehek\u00fclgedelt kokku korjatud see, mis on andnud p\u00f5hjuse n\u00e4ha Einari Koppelis eesti teatri- ja kultuuriloo suurmeest.<\/p>\n S\u00e4rav ja s\u00e4delev inimene. Palju headust ja m\u00f5istmist. Intelligentne n\u00e4itleja. Eraelus tagasihoidlik, koduarmastaja, suuri seltskondi v\u00e4ltiv. V\u00f5imas n\u00e4itleja. Erakordselt ja mitmek\u00fclgselt andekas (musitseeris, joonistas ja maalis), \u00abv\u00e4ga professionaalne inimene, v\u00e4ga musikaalne, v\u00e4ga s\u00fcnteetiline\u00bb (Eino Baskin), tegi estraadi, juhatas n\u00e4iteringe, hiilgav lavapartner, \u00fclimalt t\u00f6\u00f6kas, t\u00e4pne ja p\u00f5hjalik, (\u00absaksa t\u00e4psus ja vene emotsionaalsus\u00bb), fenomenaalne m\u00e4lu, uskumatu koormusega n\u00e4itleja (teatris, raadios ja filmis), \u00abv\u00f5ime ja julgus m\u00e4ngida \u00fchtmoodi t\u00f5siseltv\u00f5etavalt ja vaimustavalt nii kuningat kui ka tola\u00bb (Rait Avestik).<\/p>\n Seesuguste t\u00e4iendite nimekirja v\u00f5ib pikendada veel mitmele lehek\u00fcljele. Avestiku raamat pole monument mitte ainult Einari Koppelile, kelle 90. s\u00fcnniaastap\u00e4eva me tuleva aasta 21. detsembril t\u00e4histame, vaid \u00fchtlasi ka N\u00e4itlejale.<\/p>\n <\/p>\n Parvepoiss on kuningas<\/strong><\/p>\n Tambet Kaugema<\/p>\n 7. veebruar 2014<\/p>\n Sirp<\/p>\n <\/p>\n Teatriuurija peab olema v\u00e4le, sest tihti k\u00e4ib v\u00f5idujooks ajaga elu ja surma peale.<\/p>\n Kui v\u00e4ga armastatud n\u00e4itleja Einari Koppel 1978. aasta oktoobris ootamatult suri (insulti, mis p\u00e4\u00e4stis ilmselt ta v\u00e4higa kaasnevatest suurematest piinadest), oli n\u00fc\u00fcd, 35 aasta hiljem, temast elulooraamatu kirjutanud teatrikriitik ja -uurija Rait Avestik nelja-aastane ja k\u00e4is Tartu Ropka tee lasteaias. Aasta enne Avestiku s\u00fcndi oli Koppel Kaarel Irdi juhitud Vanemuise tolmu oma kingadelt p\u00fchkinud, et siirduda Voldemar Panso juurde Draamateatrisse. Mul Avestikust kuus aastak\u00e4iku vanema pealinnapoisina l\u00e4ks \u00f5nneks Koppeli Tolari Draamateatri \u201eParvepoistes\u201d (Panso lavastus) oma silmaga igatahes \u00e4ra n\u00e4ha, seda m\u00e4letan kaljukindlalt. Ent nagu Avestik mulle saadetud erakirjas on kinnitanud, oldi tema lapsep\u00f5lvekodus ETV reedeste teatri\u00f5htute suured austajad (kes tollel ajal poleks olnud!), mist\u00f5ttu ilmselt juba 1980. aastate alguses n\u00e4gi tulevane teatriuurijagi helesinise ekraani vahendusel Koppelit. Aimdus, et tema puhul oli tegu suure n\u00e4itlejaga, leidis tuge Avestiku vanemate r\u00e4\u00e4gitud juttudest \u201eoh, k\u00fcll see Koppel oli ikka \u00fcks v\u00f5imas n\u00e4itleja\u201d. Raamatu tarvis p\u00f5hjalikku uurimist\u00f6\u00f6d tehes avastas Avestik, et vanemad olid r\u00e4\u00e4kinud t\u00f5esti t\u00f5tt. 1 Andres Laasik, Raamatu kaudu ilmub minevikust taas lavale k\u00fctkestav Einari Koppel. \u2013 Eesti P\u00e4evaleht 12. XII 2013. <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Keeletoimetaja Katrin J\u00e4nese, kujundaja Piia Ruber. Tr\u00fckitud tr\u00fckikojas Greif. Raamatu tr\u00fckikulusid aitas katta Eesti Kultuurkapitali n\u00e4itekunsti sihtkapital. Koost\u00f6\u00f6partner Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum. Fotosulg 2013 Saateks 1999. aasta l\u00f5pus kirjutas teatriloolane Kalju Haan kolleeg Maimu Valterile (1926\u20132002) soovituskirja, mille viimane … Continue reading
\nSelle pika biograafilise sissejuhatuse m\u00f5te oli juhtida t\u00e4helepanu asjaolule, et neid, kes saavad ilma valskuseta v\u00e4ita end olevat vahetult tuttavad Koppeli lavaloominguga, tasub otsida siiski vaid tublisti vanemate kui viiek\u00fcmneste seast \u2013 m\u00f5ne pisut noorema \u00fcksikud m\u00e4lus\u00e4hvatused v\u00f5i teleriekraani vahendatu pole selleks piisav. Mis aga ei t\u00e4henda kaugeltki seda, nagu saaks ja tohiks niisuguseid teatriraamatuid kirjutada \u00fcksnes uuritava kaasaegsed \u2013 n\u00f5nda j\u00e4\u00e4ks t\u00e4nap\u00e4eval Menningu-aegne teater suisa uurimata ja varsti l\u00e4heks ka Pansoga keeruliseks. Ei saa aga salata, et autori ja uuritava kuulumine eri p\u00f5lvkonda (eriti, kui \u00fcks on juba aastak\u00fcmneid taevases teatritrupis) j\u00e4tab elulooraamatule j\u00e4lje, seda eesk\u00e4tt just alusmaterjali k\u00e4ttesaadavuse ja kasutamise osas.
\nAvestiku raamatu valmimise teeb iselaadseks asjaolu, et autoril oli kasutada teatriajaloolase ja Koppeli Eesti Riikliku Teatriinstituudi aegse \u00f5pingukaaslase Maimu Valteri (1926\u20132002) \u00f5ige mitu aastak\u00fcmmet varem alustatud samasuunaline uurimist\u00f6\u00f6, millest ilmselt k\u00f5ige v\u00e4\u00e4rtuslikum osa on aastatel 1994\u20131999 tehtud 22 intervjuud Koppeli kaasaegsetega, kellest enam-v\u00e4hem pool on meie hulgast praeguseks juba lahkunud. Nagu n\u00e4ha, peab teatriuurija olema v\u00e4le, sest p\u00e4ris tihti k\u00e4ib v\u00f5idujooks ajaga elu ja surma peale. Raamatut koostama asudes oli Avestikul juba v\u00f5tta ports materjali, millest m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset osa oleks praegu v\u00f5imatu hankida. See t\u00f5hus sild aitas \u00fcle p\u00f5lvkondi paratamatult lahutavast ajal\u00f5hest.
\nRaamatu mitu senist retsensenti (Andres Laasik1, Rein Veidemann2) on t\u00f5stnud esile allikate rohkust ja mitmekesisust. \u201eRaamatu lugejat h\u00e4mmastab allikate mastaap, mille p\u00f5hjal Avestik Koppeli isiksuse ja n\u00e4itlejafenomeni taaselustab: teatriloolised kirjutised, retsensioonid, isiklik kirjavahetus, kaasn\u00e4itlejate m\u00e4lestused, teatrite dokumentatsioon (k\u00e4skkirjad, kunstin\u00f5ukogude protokollid jms), tr\u00fckis avaldatud v\u00f5i litereeritud raadiointervjuud Koppeli endaga,\u201d on Veidemann \u201eK\u00fctkestajat\u201d iseloomustanud. Raske on sellele vastu vaielda: raamatu l\u00f5pus on viiel lehek\u00fcljel tihedas kirjas pikk nimistu tr\u00fckitud ja k\u00e4sikirjalistest materjalidest, raadiosaadetest, helisalvestustest ja intervjuudest, mida Avestik raamatu koostamisel on kasutanud. V\u00f5ib vist arvata, et teatrilooliste materjalide osas ei olekski enam palju rohkem kuskilt midagi v\u00f5tta. V\u00f5ib-olla \u00fcksnes 2013. aastal autori tehtud intervjuude nimekiri v\u00f5inuks olla pikem (Maimu Valteri 22 intervjuu k\u00f5rval on neid vaid \u00fcheksa). Ehkki, on keeruline hinnata, kas k\u00fcsitletavate ringi laiendamine n\u00e4itleja kaasaegsetega, kelle kokkupuude Koppeliga oli p\u00f5gusam, oleks teinud raamatu mitmetahulisemaks v\u00f5i pigem siiski mitte.
\nEks on ka erandeid, kuid laias laastus on n\u00e4itlejate-lavastajate (ja \u00fcldse kultuuritegelaste) elulooraamatute puhul p\u00f5hik\u00fcsimus, millises vahekorras ikkagi on kokku segatud k\u00e4sitletava eraelu ja t\u00f6ised saavutused laval. Riiuli \u00fches servas on n-\u00f6 ajakirja Kroonika t\u00fc\u00fcpi raamatud, kus n\u00f5rgub vahukoort igalt lehek\u00fcljelt, ning teises need, kus tehakse t\u00f5esti t\u00f5sist teatriteadust, keskendutakse rollidele ja lavastustele. Seega, eesm\u00e4rgid, miks selliseid raamatuid kirjutatakse, v\u00f5ivad olla v\u00e4ga erilaadsed, nagu ka lugeja ootused.
\n\u201eK\u00fctkestajat\u201d l\u00e4bib kaks aeg-ajalt p\u00f5imuvat p\u00f5hiliini. Eraeluline liin on peenem ja katkendlikum. Selle s\u00f5lmpunktideks on lapsep\u00f5lv (tema isa oli omaaegne kuulus kloun Lex) ja neli Koppeli elus olulisel kohal olnud naist (kui ema Ada k\u00f5rvale j\u00e4tta): Elvi Niine-Koppel, Maimu Sonn, Milvi Koidu ja Siiri Koppel. Nii ajastu kui ka raamatu peategelase isiksuse avamise seisukohalt on \u00fcks huvitavamaid ja v\u00e4\u00e4rtuslikumaid kohti Einari ja Elvi kirjavahetus aastast 1949. V\u00f5ib arvata, et ajaloohuvilised oleksid tahtnud p\u00f5hjalikumalt lugeda Koppeli s\u00f5jaaegse eluk\u00e4igu kohta, mobiliseerimisest Saksa lennuv\u00e4e abiteenistusse ja v\u00f5itlemisest soomepoisina (sellele puudusele on juhtinud oma arvustuses t\u00e4helepanu ka Andres Laasik). On m\u00f5istetav, et k\u00f5igest sellest ei r\u00e4\u00e4gitud n\u00f5ukogude ajal eriti isegi noorematele \u00f5dedele-vendadele, kuid s\u00fcgavam kaevumine s\u00f5jaajaloolistesse arhiivimaterjalidesse v\u00f5inuks anda huvitavaid tulemusi. Seda enam, et see ei ole lihtsalt p\u00f5gus elulooline seik: s\u00f5ja-aastate s\u00fcndmuste (edukas v\u00f5i edutu) varjamine j\u00e4ttis kahtlemata j\u00e4lje kogu edasisele elule, nagu nii mitmegi tuntud teatritegelase saatusest teada. Raamatus tuleb mitmelgi korral esile, et Koppelit tunti kui s\u00e4ravat ja s\u00e4delevat inimest, kes aga k\u00f5ige selle juures ei kippunud ennast tuttavatele ja kolleegidele eriti avama. Soliidne h\u00e4rrasmees, kes ei koormanud kaaslasi oma isiklike muredega. K\u00fcllap see ongi \u00fcks p\u00f5hjusi, miks Koppeli elulooraamatu eraeluline pool j\u00e4\u00e4b m\u00f5nev\u00f5rra t\u00f6ise poole varju \u2013 p\u00e4ris selget sotti ei saa, mis mees ta ikkagi oli.
\nSeda p\u00f5hjalikum on aga \u201eK\u00fctkestaja\u201d teatriajalooline pool \u2013 sellele sai juba allikate rohkusest ja mitmekesisusest r\u00e4\u00e4kides viidatud. Koppeli lavatee, mis jagunes kolme teatri vahel (Ugalas 1950\u20131958, Vanemuises 1958\u20131973 ning Draamateatris 1973\u20131978), on palistatud p\u00f5hjalike k\u00e4sitlustega sellele j\u00e4\u00e4nud olulisematest rollidest ja lavastustest. Isegi kui m\u00f5ne omaaegse teatrikriitiku retsensioonikatke kisub nende k\u00e4sitlemisel vahetevahel liiga pikaks ja pidurdab lugemishoogu, siis seda t\u00e4nulikumad on k\u00f5ik teatriloolased ja -kriitikud, kes plaanivad tulevikus kirjutada Koppelist ja \u00fcldse eesti teatrist.<\/p>\n
\n2 Rein Veidemann, Suur mees suures plaanis. \u2013 Postimees 15. I.<\/p>\n