{"id":52,"date":"2012-11-28T21:21:13","date_gmt":"2012-11-28T21:21:13","guid":{"rendered":"http:\/\/www.raamat.fotosulg.com\/?p=52"},"modified":"2013-01-07T21:22:29","modified_gmt":"2013-01-07T21:22:29","slug":"eesti-lasteteatrid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.raamat.fotosulg.com\/?p=52","title":{"rendered":"“Eesti lasteteatrid”"},"content":{"rendered":"

H\u00e4rmametsa Talu kirjastus<\/a>,\u00a02003<\/p>\n

Keeletoimetaja Luule Epner, kujundaja Aivar T\u00e4psi. Pehmekaaneline, 204 lehek\u00fclge, m\u00f5\u00f5dud: 210×147. Tr\u00fckitud tr\u00fckikojas Bookmill<\/a>. Raamat saadaval Eesti Teatriliidus<\/a> ja raamatupoes Raamatukoi<\/a>. Raamatu v\u00e4ljaandmist toetas Eesti Kultuuriministeerium.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

 <\/p>\n

Raamatu eess\u00f5na:<\/strong><\/span><\/p>\n

Raamat \u201cEesti lasteteatrid\u201d annab \u00fclevaate Eestis l\u00e4himinevikus tegutsenud ja praegu tegutsevatest lastele ja noortele m\u00e4ngivatest teatritest, lisaks vaatlen teoreetilisemalt teatritegemist lastele \u00fcldse.<\/p>\n

Seda valdkonda ajendasid uurima t\u00f5siasjad, et meie lasteteater on uurimata\/j\u00e4\u00e4dvustamata ning lastele m\u00e4ngimise kunstiline tase on \u00fcldjoontes suhteliselt tagasihoidlik. Valitseb arusaam, et lastele teatri tegemine on tegelemine millegi teisej\u00e4rgulise ja t\u00e4htsusetuga. T\u00f5siselt ei v\u00f5eta asjaolu, et lastele ebakvaliteetsete lavastuste etendamine m\u00f5jutab neid ka t\u00e4iskasvanud vaatajatena. See t\u00f6\u00f6 p\u00fc\u00fcabki peale k\u00f5ige muu juhtida t\u00e4helepanu probleemi t\u00f5sidusele \u2013 kaasa arvatud sellele, et \u00fche riigi lasteteatri tase on tugevas seoses selle riigi v\u00f5imustruktuuride suhtumisega lasteteatrisse.\u00a0<\/p>\n

Eesti lasteteatrit pole seni laiaulatuslikult k\u00e4sitletud ning k\u00e4esolev raamat p\u00fc\u00fcabki seda teha. Kriitika on vaadanud ja vaatab lastele tehtavast teatrist m\u00f6\u00f6da, paraku tihti ka \u00f5igustatult. \u00dcheks p\u00f5hjuseks on\u00a0 see, et laias laastus pooled lastele m\u00e4ngivad v\u00e4iketeatrid on amat\u00f6\u00f6rteatrid ning tihti ei p\u00e4lvi nad s\u00fcvitsi mineva teatrikriitika t\u00e4helepanu. Samas ei ole paljud kriitikud endale selgeks teinud, milline lastele tehtav teater olema peaks, ja loomulikult ei saa nad sel juhul p\u00e4devalt lasteteatrist kirjutada. Kirjutatakse peamiselt siis, kui lavale tuleb t\u00e4iskasvanute teatris aktsepteeritud n\u00e4idend (autor) ja kui sellega t\u00f6\u00f6tab tuntud lavastaja.<\/p>\n

K\u00e4esolevat t\u00f6\u00f6d v\u00f5ib nimetada ka Eesti lasteteatrite loomingu kriitikaks, samuti lasteteatrite kui teisej\u00e4rguliste teatrite n.-\u00f6. legaliseerimisp\u00fc\u00fcdeks. Eesk\u00e4tt lasteteatri tegijatele m\u00f5eldud raamatu puhul pean t\u00e4htsaks seda, et nendeni j\u00f5uaks k\u00e4egakatsutav andmestik, m\u00e4rk, mis j\u00e4\u00e4dvustaks tehtu ja mis edaspidi v\u00f5iks vahest olla selle valdkonna uurijale mingikski pidepunktiks. Samuti v\u00f5iks praktik saada siinse raamatu abil v\u00f5imaluse v\u00f5rrelda oma teatrit teiste teatritega, oma teatriarusaamu selles t\u00f6\u00f6s esitatud lasteteatri mudeliga ning teha oma loomingulist tegevust edasiviivaid valikuid.<\/p>\n

Raamatu teoreetilisemates peat\u00fckkides \u2013 \u201cTeater lastele\u201d ja \u201cTeater nukkudega\u201d – vaatlen lasteteatrit \u00fcldiselt, p\u00fc\u00fcdes \u00fchtlasi anda pilti ideaalsest lasteteatrist, \u00f5igemini sellest, millega peaksid lastele esinejad arvestama. Spetsiaalset lasteteatri teooriat on siiski suhteliselt m\u00f5ttetu luua, sest lasteteatris kehtivad samad \u00fcldtuntud reeglid nagu t\u00e4iskasvanute teatriski. Kuna lastele m\u00e4ngivad v\u00e4iketeatrid on enamasti nukuteatrid, on raamatusse lisatud nukuteatri spetsiifikat k\u00e4sitlev peat\u00fckk \u201cTeater nukkudega\u201d.\u00a0\u00a0\u00a0<\/p>\n

K\u00f5ik raamatus vaadeldavad teatrid on v\u00e4hemal v\u00f5i rohkemal m\u00e4\u00e4ral seotud kolme rahvusvahelise teatriorganisatsiooniga, millest antakse informatiivne \u00fclevaade. Need on ASSITEJ (lastele ja noortele m\u00e4ngivad teatrid), UNIMA (nukuteatrid) ning AITA (amat\u00f6\u00f6rteatrid).<\/p>\n

P\u00f5hilise osa raamatust moodustab 15 lasteteatri l\u00e4hem vaatlus. Need on: Eesti Riiklik Nukuteater, VAT Teater, Tartu Lasteteater (oli sunnitud oma tegevuse l\u00f5petama aastal 2000), stuudioteater Ilmarine, Teater Kohvris (Heino Seljamaa teater), Harry Gustavsoni Pereteater, Viljandi Nukuteater, nukuteater Lepatriinu, Tuuleveski, stuudioteater Minerva, Trumm, Kehra Nukk, K\u00e4rdla Nukuteater, Marionett, REEL – Teater. Enamik nendest teatritest j\u00f5udis raamatusse eelk\u00f5ige t\u00e4nu kuulumisele ASSITEJ Eesti Keskusesse ja UNIMA Eesti Keskusesse. Alustasin nimetatud lasteteatrite tegevuse pidevamat j\u00e4lgimist mainitud organisatsioonide festivalidel\u00a0 1998. aastal. Samuti v\u00f5tsin vaatluse alla paar teatrit, mis k\u00fcll ei kuulu UNIMA-sse ega ASSITEJ-sse, kuid millel on kindel koht Eesti lasteteatri maastikul \u2013 Heino Seljamaa teater ja Trumm.<\/p>\n

Iga teatri kohta on esitatud ajalooline \u00fclevaade, kirjutaja \u00fcldistav kommentaar teatri kunstilisele seisukorrale ning k\u00f5igi lavastuste loetelu. Lisaks teatriloolisele t\u00e4htsusele peaksid lavastuste nimistud andma ka ettekujutuse teatri arengust ja kunstilistest prioriteetidest. Teatriloo kontekstis ei ole v\u00e4het\u00e4htsad ka fotod lavastustest.<\/p>\n

Viimases peat\u00fckis \u2013 \u201cEesti lasteteatrite \u00fclevaade\u201d \u2013 vaatlen \u00fcldistavalt Eesti lasteteatrite t\u00e4nast olukorda, kaardistades ja liigitades neid erinevate parameetrite j\u00e4rgi. K\u00e4sitlen nende (kui \u00fchtlasi v\u00e4iketeatrite) professionaalsuse\/mitteprofessionaalsuse ja kutselisuse\/harrastuslikkuse k\u00fcsimusi. Paradoksaalne ongi see, et lastele m\u00e4ngivad suures jaos just harrastajad, ehkki tegelikult peaks lastele m\u00e4ngimine olema keerulisem kui t\u00e4iskasvanutele ning vastavat ettevalmistust omamata on heal tasemel lasteteatri tegemine k\u00fcsitav.\u00a0\u00a0<\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 <\/strong>Loomulikult ei saa t\u00e4nast Eesti lasteteatrit t\u00e4isv\u00e4\u00e4rtuslikult vaadelda ilma suurte riigiteatrite lastelavastusteta. Samas on teada, et meie lasteteatrimaastikul on esindatud ka n.-\u00f6. libatrupid, kes liiguvad varjatult lasteaedades ja koolides. Neid kahte v\u00e4liselt erinevat teatritegemise viisi \u00fchendab see, et tavaliselt on primaarne lihtsamal teel kasumi teenimine. K\u00e4esolevas raamatus ei ole kumbagi neist vaatluse alla v\u00f5etud (erandiks on Eesti Riikliku Nukuteatri kui lastelavastustele spetsialiseerunud riigiteatri tegevus). K\u00e4sitletakse ainult v\u00e4iketeatrite tegevust. Just niisugused teatrid saaksid t\u00f6\u00f6tada efektiivselt raamatus esitatud mudeli p\u00f5hjal – ideaalne kombinatsioon heatasemelise lasteteatri jaoks oleks (primaarsed n\u00f5uded): v\u00e4iketeater, kutselisus, professionaalsus, majanduslik toetus riigilt.<\/p>\n

Eesti lasteteatri ajalugu puudutatakse raamatus v\u00e4ga p\u00f5gusalt, kuna p\u00f5hjalik \u00fclevaade n\u00f5uaks juba omaette uurimust.<\/p>\n

 <\/p>\n

ARTIKLID:<\/strong><\/span><\/p>\n

 <\/p>\n

TEOD: Rait Avestik<\/strong><\/span><\/p>\n

K\u00fcsis Margot Visnap<\/strong><\/span><\/p>\n

Sirp, 20. juuni 2003<\/strong><\/span><\/p>\n

L\u00e4hiajal (juuli esimestel p\u00e4evadel) on H\u00e4rmametsa Talu Kirjastuselt ilmumas sinu raamat \u201cEesti lasteteatrid\u201d. Miks oled vaatluse alla v\u00f5tnud just lasteteatrid? Miks niisugust raamatut vaja on?
\n<\/strong>Esiteks pole Eestis lasteteatrit ja lasteteatreid veel l\u00e4hemalt uuritud, nende tegemisi j\u00e4\u00e4dvustatud (artikleid ikka on). See raamat on mingil m\u00e4\u00e4ral lasteteatrite \u201clegaliseerimise p\u00fc\u00fce\u201d, see v\u00f5iks olla neile toeks ja abiliseks. Lasteteatrite tegevusel on puudunud k\u00f5rvaltvaataja, kes nende loomingut kriitiliselt t\u00f6\u00f6tleks. Sellep\u00e4rast on kadunud v\u00f5i ei ole k\u00e4ivitunud ka nende enesekriitika. Ehk on n\u00fc\u00fcd sellest teosest abi. Teatriloo seisukohalt on sellist raamatut sama palju (v\u00f5i sama v\u00e4he) vaja nagu \u00fcksk\u00f5ik millist teist teatrilugu k\u00e4sitlevat raamatut. Ikka p\u00fc\u00fctakse maailma paremaks muuta, nii minagi \u2013 kuna pean oluliseks lasteteatri k\u00f5rget kvaliteeti, siis loodangi, et raamat \u201cEesti lasteteatrid\u201d meie lasteteatri arengule kaasa aitab.
\nRaamatu sissejuhatuses v\u00e4idad, et \u00fche riigi lasteteatri tase on tugevas seoses selle riigi v\u00f5imustruktuuride suhtumisega lasteteatrisse. Kuidas on su meelest olukord Eestis?
\n<\/strong>Kuna lasteteater on \u00fcsna prestii\u00afitu ala, siis viitsivad Eestis sellega sisuliselt ja t\u00f5siselt v\u00e4hesed tegeleda \u2013 nii teatritegijaid kui ka funktsion\u00e4\u00e4re silmas pidades. Riik toetab k\u00fcll paari lasteteatrit, aga need summad on \u00fcsna naeruv\u00e4\u00e4rsed. L\u00e4bim\u00f5eldud tegevuskava selles vallas veel pole.
\nMiks on nii, et eesti kriitika on vaadanud v\u00f5i vaatab lastele tehtavast teatrist enamasti m\u00f6\u00f6da?
\n<\/strong>Sellist teatrit, mida meil lastele m\u00e4ngivad teatrid suures jaos pakuvad, on raske kritiseerida, sest kriitika j\u00e4\u00e4ks lakooniliseks \u00e4ramainimiseks, tihti ka negatiivseks. Kuna lasteteater pole prestii\u00afne, siis pole seda ka sellest kirjutamine. Enamjaolt on kirjutatud lasteteatrist siis, kui lavastatakse tuntud (nt. klassikasse kuuluvat) n\u00e4idendit ja kui lavastab tuntud, ka t\u00e4iskasvanute teatris aktsepteeritud lavastaja. Selline ainult nimede peale jooksmine on l\u00e4bin\u00e4htav. Kriitikutel peab olema selge arusaam, millist teatrit nad n\u00e4ha tahavad, s.o. kindlad esteetilised kriteeriumid.
\nMilline n\u00e4htus, tendents, vaatenurk v\u00f5i hoiak on su meelest praeguselt eesti lasteteatri \u00fcldpildilt puudu?
\n<\/strong>Peaaegu t\u00e4ielikult on puudu huvitav, teatrimaagiline, metaf\u00fc\u00fcsiline, t\u00f5siseid teemasid puudutav (laste)teater. Puudus on normaalsest suhtumisest, professionaalsusest, rahast jne.
\nKes peaks\/v\u00f5iks olla selle raamatu lugeja?
\n<\/strong>Kindlasti peaks seda raamatut lugema lasteteatritegija. Lugeda v\u00f5iksid seda veel teatriga \u00fcldisemalt seotud ja sellest huvituvad inimesed ning kindlasti ka lasteteatri publik \u2013 v\u00f5i \u00f5igemini need, kes lapsi teatrisse veavad v\u00f5i teatreid koolidesse-lasteaedadesse lasevad. Kasulikku infot peaksid k\u00f5ik sealt saama.
\nLisaks teoreetilisele k\u00e4sitlusele sisaldab raamat ka eraldi peat\u00fckid 15 lasteteatri kohta. Kui kaua materjali kaante vahele kogumine ehk siis raamatu valmimine aega v\u00f5ttis?
\n<\/strong>Selle teemaga tegelemine algas umbes-t\u00e4pselt 98. aastal, kui sattusin Tartu \u00fclikoolis teatriteadust \u00f5ppides kuidagimoodi \u00fchele rahvusvahelisele lasteteatrite festivalile ja siis j\u00e4rgmisele jne. N\u00e4gin, et k\u00f5ik pole p\u00e4ris korras, ja otsustasin asja uurida. Neli aastat hiljem kaitsesin selleteemalise bakalaureuset\u00f6\u00f6. Kuna sel t\u00f6\u00f6l mu meelest pragmaatilist jumet oli, siis eelmisel aastal saadud Riigi Kultuuristipendium raamatu ilmumise n\u00fc\u00fcd ka v\u00f5imalikuks tegi.<\/p>\n

 <\/p>\n

\u201eKirjutada teatrist\u201c<\/strong><\/span><\/p>\n

Lea Tormis<\/strong><\/span><\/p>\n

Teater.Muusika.Kino 2004, nr 3<\/strong><\/span><\/p>\n

(v\u00e4ljav\u00f5te artiklist)<\/span><\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Hakkasin koostama nimekirja neist h\u00e4davajalikest raamatutest eesti teatri kohta, mis meil veel puudu. See sai v\u00e4ga pikk. Parem on r\u00f5\u00f5mustada selle \u00fcle, mis olemas ja teada olevalt tulemas. Vaatamata sellele, et teatrit j\u00e4\u00e4dvustada ei saa, on seda alati p\u00fc\u00fctud teha. Ja kes v\u00e4hegi teatriajalooga tegelnud, tunneb heameelt peaaegu iga kirjapaneku \u00fcle.<\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 2003. aastal on teatriraamatuid (siinkohal piirdun just eesti teatrist k\u00f5nelevatega) ilmunud isegi r\u00f5\u00f5mustavalt palju. K\u00f5ik need v\u00e4\u00e4riksid tagasisidet, omakorda mingit peegeldumist kirjas\u00f5nas. Peale registreerimise \u201eTeatrielu\u201c kroonikaosas ka l\u00fchiiseloomustust, parem oleks \u2014 arvustust kas v\u00f5i siinsamas TMKs. Praegu, aastavahetusel, kui neid ridu kirjutan, polegi mul veel t\u00e4it \u00fclevaadet ilmunust. Neid raamatuid peaks v\u00e4hemalt k\u00fcmmekond olema, mis polegi v\u00e4he. Mul on \u00fclesanne siin kahest eri\u017eanrilisest eesti teatriraamatust kirjutada.<\/p>\n

Rait Avestik. Eesti lasteteatrid<\/strong>.<\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Sellise raamatu ilmumine on juba iseenesest s\u00fcndmus. Sain \u00fclevaate meie lasteteatrite praegusest arvust, olukorrast, repertuaarist. Tunnistan ausalt \u2014 paljut lugesin siit esmakordselt. Liigkasutatud s\u00f5na \u201ekaardistamine\u201c on seekord omal kohal. V\u00e4hemalt \u00fcks teatriharu on seega kaardistatud, alusuuring on tehtud.<\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 J\u00e4rgnev pole \u00f5ieti arvustus, sest ma pole v\u00f5imeline v\u00f5rdlema, kui t\u00e4psed on repertuaariloetelud, ega oskaks ka kontrollida k\u00f5iki muid fakte (vt lk 202 \u201eMaterjalid teatrite kohta\u201c \u2014 ainu\u00fcksi inforaasukeste kokkukorjamine paistab olnuvat suur t\u00f6\u00f6). H\u00e4bi \u00f6elda, aga ma ei teagi, kas ja kus (peale m\u00f5ne entusiastliku teatritegija enda algatuse) praegu kogutakse, talletatakse, j\u00e4rjepidevalt s\u00fcstematiseeritakse selliste v\u00e4iketeatrite arhiivimaterjale. Kas keegi on ka\u00a0 k\u00a0o\u00a0h\u00a0u\u00a0s\u00a0t\u00a0a\u00a0t\u00a0u\u00a0d\u00a0 neid dokumenteerima, kas need TMMi j\u00f5uavad? \u201eTeatrielu\u201c kroonika registreerib k\u00fcll ka nn vabatruppide lavastusi, aga ma ei tea, kas kogu teave sinna j\u00f5uabki.<\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 M\u00f5ne harrastusliku v\u00e4iketeatri kohta (millest seni ainult kuuldud, kui sedagi) tahaks rohkem infot. Aga ilmselt seda polegi, v\u00e4hemalt kirjapandud kujul. Arvustusi ilmub suurtest teatritestki v\u00e4he. Lasteteatritest on tehtud m\u00f5ned bakalaureuse- ja \u00fcks magistrit\u00f6\u00f6, seega \u2014 varem l\u00e4bi t\u00f6\u00f6tatud materjali pole palju. Avestiku raamatut lugedes veendun taas, et ka Kultuuriministeeriumi tellitud eksperthinnangutel on teatriloo seisukohalt m\u00f5tet.<\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Seega: k\u00e4esolev raamat on \u00fchekorraga \u00fclevaade ja teatmik \u2014 mitmesuguse informatsiooni (s\u00fcndmuste aastad, teatrite kontaktandmed, lasteteatrite organisatsioonid, festivalid, rahastamine jne) koondaja. Osalt ka lasteteatri bibliograafia. Repertuaarinimekiri niikuinii. Selle osa v\u00e4\u00e4rtus on ka teatrilooliselt suurem, kui \u201ekuivade andmete\u201c kohta ehk arvataks. Nii ajaloo j\u00e4\u00e4dvustamise seisukohalt kui ka l\u00e4hiaastate \u00fclevaate k\u00e4ttesaadavuse m\u00f5ttes (n\u00e4ilises infouputuses valitseb enamasti infopuudus). Tundub, et teatrikorraldusliku k\u00fclje, \u00fchiskondliku konteksti, publiku-uuringute t\u00e4htsust tuleks \u00fcldse rohkem teadvustada. Avestiku t\u00f6\u00f6s on selleks v\u00e4hemalt alus pandud.<\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 \u00dchtlasi on raamatus antud ka hinnangulisi l\u00fchikokkuv\u00f5tteid \u00fcksikute teatrite tegevusest. M\u00f5ne v\u00e4iketeatri puhul on need k\u00fcll \u00fclinapid; aga ei saa vist eeldadagi, et autor oleks ise k\u00f5ik lavastused \u00e4ra n\u00e4inud (kui kirjapandut v\u00f5tta pole).<\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Kuigi repertuaariloeteludestki v\u00f5ib midagi teatri sisuliste taotluste kohta v\u00e4lja lugeda, p\u00fcsib soov pisut rohkem kuulda, olgu v\u00f5i \u00fche-kahe lavastuse kunstilisest kandvusest. Kas v\u00f5i nii palju, kui on n\u00e4iteks VAT-teatri \u00fclevaates. V\u00f5i Tartu Lasteteatri loomingu l\u00fchiiseloomustuses.<\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Mis viimasesse puutub, siis selle loovn\u00e4htuse kadumine (\u00e4rakaotamine) on \u00fcks valusaid punkte meie lasteteatrite loos. Autor vaeb objektiivselt tolle teatri tugevusi-n\u00f5rkusi, kuid on tunda kriitilist hinnangut ka asjade k\u00e4igule ja linnaisade suhtumisele. Siinkirjutaja jagab seda. Ma ei tea, kas eesti teatri ajaloolise t\u00e4hendusega algkodu-hoone lastakse lihtsalt laguneda v\u00f5i m\u00fc\u00fcakse muuks otstarbeks maha (n\u00fc\u00fcdseks olevat sealt lahkunud ka Teatrilabor)? Kas eesti kutselise teatri 100. aastap\u00e4eva eel tekib kaasaegne paralleel Wiera teatri v\u00e4ltimatu ja \u00f5nnetu l\u00f5puga 1903. aastal? Teadmata asjade praegust seisu, j\u00e4\u00e4b \u00fcle loota Tartu vaimu kultuurilembusele. Seda enam, et \u201eNipernaadi\u201c puup\u00fcsti t\u00e4is suveetendused t\u00f5estasid vana \u201eVanemuise\u201c aiapidude legendaarse koha t\u00e4nap\u00e4evast sobivust ja atraktiivust.<\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Paljukest me teame venekeelsete v\u00e4iketruppide kohta? Raamatu antud l\u00fchiteave \u00e4rgitab taas lisa k\u00fcsima. Kuigi autor endale seatud \u00fclesande piirides neile ehk vastuseid ei tea. V\u00f5i on teadlikult diplomaatiline. Lk 121 n\u00e4iteks \u2014 kui r\u00e4\u00e4kida \u00fche lavastaja monopolist (tugeva loovisiku \u00fcmber koondunud v\u00e4iketrupp pole ju haruldus), siis tahaks ka teada selle seni kiiduv\u00e4\u00e4rselt tegutsenud teatri (\u201eIlmarine\u201c) tulevikuperspektiividest, lavastajate j\u00e4relkasvu v\u00f5imalustest autori pilguga n\u00e4htult. \u201eTuuleveski\u201c ja \u201eLepatriinu\u201c \u2014 viimase puhul ei saa raamatust \u00f5ieti aru, kui suur on ja kellest koosneb trupp. Ja mida t\u00e4hendab m\u00e4ngimine eestikeelse fonogrammi j\u00e4rgi. Pantomiimi?<\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 V\u00f5ib-olla pole nende k\u00fcsimuste koht siinses kirjat\u00fckis. Aga kes A on \u00f6elnud, peab varem-hiljem ka B \u00fctlema: lugeja h\u00e4\u00e4lestub autorilt ootama edaspidist teemaarendust! Seda enam, et lastelavastuste praegust \u00a0k\u00a0o\u00a0g\u00a0u\u00a0p\u00a0i\u00a0l\u00a0t\u00a0i\u00a0 ju raamatust ei saa. Nagu uurimist\u00f6\u00f6le kohane, on autor k\u00e4sitlusobjekti selgelt piiritlenud, mis on v\u00e4ljaande kompaktsusele muidugi kasuks.<\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Raamatu sissejuhatuses on s\u00f5nastatud n-\u00f6 ideaalne, efektiivne lasteteatri mudel: v\u00e4iketeater, kutselisus, professionaalsus, majanduslik toetus riigilt. Sellega saab p\u00f5him\u00f5tteliselt n\u00f5us olla. Tehnilisi efekte, massistseene, meelelahutuslikku melu jms pakuvad muud meediumid niigi k\u00fcllaga. Intiimsemas ruumis lastele ja lastega elusate ja leidlike ja ehtsate teatrim\u00e4ngude m\u00e4ngimine oleks just teatri kohus. Sellele lisaks vajavad siiski nii tegijad kui vaatajad ka suure lava kogemust \u2014 kas v\u00f5i suuremate muusikalavastuste n\u00e4ol. See tingib ka nn riigiteatrite lastelavastuste k\u00e4sitlemist (mida siin ei tehta) ja sisulist anal\u00fc\u00fcsimist, kui tulevikus loodetavasti kogu meie lasteteatri lugu (ka varasem ajalugu) kokku kirjutatakse.<\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Miks ja kas \u00fcldse peab lasteteatrist eraldi kirjutama? Raamatu teoreetilisemates peat\u00fckkides (\u201eTeater lastele\u201c, \u201eTeater nukkudega\u201c) on vastav alapealkiri \u201eMilleks on vaja lasteteatrit?\u201c. Kunstilised n\u00f5uded laste- ja t\u00e4iskasvanute teatrile ju erinema ei peaks. Selles asjas toetub autor autoriteetide, ka lavapraktikute seisukohtadele, ega kipu ise otseselt teoretiseerima. Kuid ta seisukohad kooruvad siiski p\u00e4ris selgelt v\u00e4lja. Ja vaidlema ei kutsu.<\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Lasteateater ei vaja mingeid eraldi teooriaid, alust\u00f5ed on t\u00f5esti igale teatriliigile samad. Spetsiifika l\u00e4htub pigem vanuselistest erip\u00e4radest ja muutumistest. Ja t\u00e4nap\u00e4eval aina rohkem \u00fcldisest keskkonnast, mis laste maailmapilti titaeast peale kujundab. Teater saab olla vastukaaluks visuaalse meedia agressiivsele pealetungile, kus etteantud (kli\u0161ee)kujutised p\u00e4rsivad individuaalse kujutlusv\u00f5ime erinevusi ja rikkusi. \u201eTeater saab olla kohaks, kus keelel ja s\u00f5nal on v\u00e4\u00e4rtus\u201c (lk 17) \u2014 see asjaolu muutub \u00fcha olulisemaks. Kuigi lasteteatri kriitikud (raamatu autor sealhulgas) kaebavad, et eesti lasteteater olevat liiga tekstikeskne. Ega m\u00e4nguline, kujundlik, kehakeelne teater v\u00e4lista head s\u00f5nakasutust. S\u00f5nam\u00e4ngudki pakuvad lastele suurt l\u00f5bu. Mujal, pikaaegsema turumajanduse maailmas, P\u00f5hjamaades eriti, kasutatakse regulaarselt just uue meedia v\u00f5imalusi ka laste suunamiseks raamatu juurde, lugema \u00e4rgitamiseks. Asjaolu, et just P\u00f5hjamaade k\u00fclalislavastajad on teinud meie viimase aja parimad lastelavastused, paneb m\u00f5tlema.<\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Kooliteatrid oleksid t\u00e4itsa eraldi teema, mis v\u00e4\u00e4riks omaette uurimist. Raamatu peat\u00fckk \u201eTeatri\u00f5petus\u201c keskendub teatri\u00f5ppe kui protsessi, spontaansuse ja loova enesev\u00e4ljenduse, suhtlemis\u00f5ppe ja \u00fchistegevuse t\u00e4htsusele. Mitte lapsn\u00e4itlejate ettevalmistamisele v\u00f5i etendusk\u00f5lblikule l\u00f5pptulemusele. Siin aimub raamatut s\u00fcmpaatselt l\u00e4biv m\u00f5te lasteteatrist kui kunsti kaudu inimarendamise ja \u2013kasvatamise kohast.<\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Nukuteatri spetsiifikat k\u00e4sitlev peat\u00fckk refereerib pikemalt Rein Raua ja Juri Lotmani teooriateadlikke esseesid, tuues olulisi m\u00f5tteid \u00f5iges kontekstis laiemasse k\u00e4ibesse. See on otstarbekas, kui autor end selle ala asjatundjaks ei pea. Asja eest on ka Jaan Toominga essee \u201eAsjaarmastajad ja elukutselised\u201c refereerimine harrastusliku ja kutselise teatri vahekorra puudutamisel. Minu meelest on s\u00f5nal \u201ediletant\u201c halvustav k\u00f5la, ka n\u00f5ukogudeaegne \u201eisetegevuslane\u201c m\u00f5jus kroonulik-upsakalt. Igasuguse kunstiloome, olgu kutselise v\u00f5i harrastusliku, esmaeeldus peaks olema armastus asja vastu, millega tegeled. Vanaaegne s\u00f5na \u201easjaarmastaja\u201c v\u00f5iks sobida k\u00fcll. Vahekord professionaalsusega on j\u00e4lle eriasi, nagu ka autor n\u00e4ib arvavat.<\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Raamatust imbub lugejasse tajumus, et hea lasteteater n\u00f5uab erilist p\u00fchendumust. (Aga mis ei n\u00f5uaks?) Missioonitunnet tundub Rait Avestikul olevat, j\u00e4\u00e4b loota, et ta j\u00e4tkab sama teema laiendamise ja s\u00fcvauurimisega.<\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 H\u00e4sti ei taha uskuda, et keegi tegijatest-vaatajatest t\u00f5simeeli m\u00f5tleks, et lasteteater on midagi \u201eteisej\u00e4rgulist ja t\u00e4htsusetut\u201c. Paradoks, miks tegelikkus sellist muljet tekitab, tuleks l\u00e4hemale vaatlusele v\u00f5tta. Kurtmine \u201emadala prestii\u017ei\u201c \u00fcle v\u00f5ib viimast ainult taastoota. Kellest peaks algama prestii\u017ei t\u00f5us? K\u00fcllap tegijatest, aga ka kirjutajatest. Algus on n\u00fc\u00fcd tehtud.<\/p>\n

 <\/p>\n

Teatriraamat \u2013 teatripildi lahutamatu osa<\/strong><\/span><\/p>\n

Margot Visnap<\/strong><\/span><\/p>\n

Sirp 19. detsember 2003<\/strong><\/span><\/p>\n

(v\u00e4ljav\u00f5te artiklist)<\/span><\/p>\n

L\u00f5ppev teatriraamatuaasta pakkus veel mitmeidki meeldivaid \u00fcllatusi. Eelk\u00f5ige tasub nimetada suvel ilmunud Rait Avestiku <\/strong>k\u00e4sitlust \u201cEesti lasteteatrid\u201d <\/strong>(H\u00e4rmametsa Talu kirjastus<\/strong>). On selge, et seda raamatut oli ammu vaja ja see t\u00e4idab \u00fche olulise l\u00fcnga eesti teatriloos, olles nii teoreetiline kui ka praktiline abimaterjal lasteteatrite tegijatele, aga ka infoallikas t\u00e4nasele lasteteatri vaatajale, nagu on kirjas raamatu saates\u00f5nas. Avestik on \u00e4ra teinud m\u00f5neti hiigelt\u00f6\u00f6, kogunud raamatusse materjali 15 eesti lasteteatri kohta, olles korraga ajaloolane, m\u00f5testaja ja bibliograaf. Loodetavasti on see raamat lavakunstikooli juures nukuteatri magistri\u00f5pet sooritavatele teatritegijatele esimeseks k\u00e4siraamatuks. Kui midagi raamatule ette heita, siis vaid pisut kohmakat k\u00f6idet ja fotode keskp\u00e4rast tr\u00fckikvaliteeti. Aga see rippus t\u00f5en\u00e4oliselt \u00e4ra soovist raamat v\u00f5imalikult v\u00e4ikeste rahaliste vahenditega v\u00e4lja anda.<\/p>\n

\u201eT\u00e4idetud l\u00fcnk teatriajaloos, m\u00f5nede l\u00fcnkadega\u201c<\/strong><\/span><\/p>\n

Ludmilla Rass<\/cite><\/strong><\/span><\/p>\n

Sirp,\u00a0\u00a0<\/strong><\/cite>21. mai 2004 <\/span><\/a><\/strong><\/span><\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 J\u00e4relm\u00e4rkusi Rait Avestiku\u00a0\u00fclevaateteose \u201eEesti lasteteatrid\u201c kohta.<\/p>\n

Esmakordselt ilmunud Eesti lasteteatrite \u00fclevaade ja vajalik teatmeteos on \u00e4ratanud t\u00e4helepanu. Avaldatud on intervjuu autoriga Postimehes (20.III2003, Neeme Korv) ja Lea Tormise m\u00f5tteavaldus ajakirjas Teater. Muusika. Kino (nr. 3, 2004). Tormis nimetab raamatut s\u00fcndmuseks ja alusuuringuks. Avestiku teost hindab ka Margot Visnap oma m\u00f6\u00f6dunud aasta teatriraamatute kokkuv\u00f5tvas \u00fclevaates (Sirp 19. XII 2003), mainides, et \u201eAvestik on \u00e4ra teinud m\u00f5neti hiigelt\u00f6\u00f6, kogunud raamatusse materjali 15 lasteteatri kohta, olles korraga ajaloolane, m\u00f5testaja ja bibliograaf\u201c. Avestik ise m\u00e4rgib, et \u201eraamat v\u00f5iks t\u00e4ita \u00fche l\u00fcnga eesti teatriajaloos, olla nii teoreetiliseks kui ka praktiliseks abimaterjaliks lasteteatrite tegijatele; olla informatsiooniallikaks t\u00e4nasele lasteteatri vaatajale\u201c. Autor ei pretendeeri lasteteatri ajaloo s\u00fcgavamale k\u00e4sitlusele, kuna p\u00f5hjalik \u00fclevaade n\u00f5uaks juba omaette uurimust. Nii et Avestik pole enesekeskne ja oskab objektiivselt hinnata oma t\u00f6\u00f6 osat\u00e4htsust.<\/p>\n

Raamat annab \u00fclevaate Eesti l\u00e4himinevikus tegutsenud ja praegu tegutsevatest lastele ja noortele m\u00e4ngivatest teatritest, lisaks on vaadeldud teoreetilisemalt teatritegemist lastele, refereeritud lasteteatreid uurinud kriitikute arvamusi ja seisukohti. Ta nimetab oma t\u00f6\u00f6d ka Eesti lasteteatrite loomingu kriitikaks – kuidas see on \u00f5nnestunud, on juba teine asi.<\/p>\n

Kahtlemata on raamatu ilmumine m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne s\u00fcndmus. Kuid \u00fclal mainitud hindajatele lisaksin m\u00f5ned omapoolsed kriitilised m\u00e4rkused, t\u00e4psustused ja seisukohad.<\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Kas meelelahutust pole siis lastele vaja?<\/p>\n

Avestik leiab, et nii v\u00e4ike- kui ka riigiteatrite kunstiline tase on \u00fcsna keskp\u00e4rane. Tema arvates on meie suurte teatrite lastet\u00fckid pigem meelelahutuslikud vaatem\u00e4ngud. Kas meelelahutust pole siis lastele vaja? On see halb? Autori meelest on v\u00e4ljapaistvad lastelavastused valminud peamiselt v\u00e4lislavastajate k\u00e4e all. Kas ikka on absoluutselt nii? Kas meil h\u00e4id lastelavastusi ja andekaid lavastajaid pole siis olnudki? Tegelikult on neid esinenud l\u00e4bi aegade. Varasematest lavastustest v\u00f5iks esile t\u00f5sta Ch. Perrault\u2019 \u201eSaabastega kassi\u201c (lav. Oskar P\u00f5lla, 1947). Osat\u00e4itjana vaimustas publikut Salme Reek. 1956. aastal sai G. Landau \u201eLumehelbekese kool\u201c (lav. Raivo Kuremaa) \u00fcleliidulisel nukuteatrite festivalil Moskvas laureaadi tiitli; samas t\u00f5steti meie nukuteater 1. kategooriasse, kuhu j\u00f5udis vaid viis N. Liidu nukuteatrit. 1959. aastal leiti R. Kiplingi \u201eTalumatu elevandipoeg\u201c olevat v\u00e4\u00e4rt rahvusvahelisele UNIMA korraldatud festivalile saatmist (lav. Ferdinand Veike). 1960. aasta Bukaresti II nukuteatrite festivalil, millest v\u00f5ttis osa 49 nukuteatrit, andis \u00fe\u00fcrii Eesti nukuteatrile v\u00f5rdselt Poola teatriga 7.-8. koha. Hinnatud lavat\u00fckiks oli G. Kompanejetsi ?Hunt ja seitse kitsetalle? (lav. F. Veike). 1985. aastal saavutas edu Baltimaade nukuteatrite festivalil Riias W. Shakespeare\u2019i \u201eSuve\u00f6\u00f6 unen\u00e4gu\u201c (lav. Rein Agur).<\/p>\n

K\u00f5rgel kunstilisel tasemel lavastustega on aegade jooksul veel t\u00e4helepanu \u00e4ratanud Ingo Normet, Hendrik Toompere, Eero Spriit, Reeda Toots, Helle Laas ja Andres Dvinjaninov (riiklik nukuteater). V\u00e4iketeatritest v\u00e4\u00e4rivad esilet\u00f5stmist lavastajad Aare Vaher (Lepatriinu), Aare Toikka (VAT-teater), Heino Seljamaa (Teater Kohvris), Altmar Loorits (Viljandi nukuteater), Dajan Ahmet (Trumm) ja Lea Sibul-Poola (Kehra Nukk ja K\u00e4rdla nukuteater).<\/p>\n

Avestiku arvates v\u00f5iks v\u00e4iketeatrites \u201ek\u00e4sitleda t\u00f5sisemaid, intiimsemaid teemasid…\u201c. Arusaadav, aga ka meelelahutuslikud \u201eohtra muusika, tantsu ja kujundusega\u201c lavastused v\u00f5iksid ju lasteteatrites j\u00e4\u00e4da. N\u00e4ib, nagu autor neid ei soosiks. Tema arvates on selline meelelahutuslik l\u00e4henemine p\u00e4rit n\u00f5ukogudeaegsest pedagoogikast: \u201eN\u00f5ukogude lapse elu pidi olema l\u00f5bus ja laste (teatri) jaoks inimeseksolemise paratamatud ja igavikulised probleemid olid tabu\u201c. Miks ei v\u00f5iks aga ka t\u00e4nase Eesti laste elu olla l\u00f5bus, miks peaks neid teatris pealet\u00fckkivalt vaevama t\u00f5siste probleemidega, mis niigi igast infokanalist verbaalselt ja visuaalselt peale suruvad!<\/p>\n

Olen autoriga p\u00e4ri, et algup\u00e4raste lasten\u00e4idendite (eriti nukun\u00e4idendite) nappuse t\u00f5ttu on lasteteatrite repertuaaris p\u00f5hiliselt muinasjutud. Lastekirjanikud v\u00f5iksid teha teatritega rohkem koost\u00f6\u00f6d (ja vastupidi), et rikastada lasteteatrite repertuaari. Avestiku v\u00e4itel valitseb muinasjutun\u00e4idendite esitamisel \u201evohav liig- ja paljus\u00f5nalisus\u201c, lugusid valdavalt jutustatakse, mitte ei m\u00e4ngita – nii nullitakse nukuteatri spetsiifika. See v\u00f5ib t\u00f5esti m\u00f5nel puhul nii olla, kuid minu arvates see ei domineeri.<\/p>\n

Avestiku ettepanek draama\u00f5petuse sisseviimiseks koolide \u00f5ppekavasse on hea m\u00f5te. Aga kas see ka teoks saab? Kes sellega tegelema peaks? Haridusministeerium? Kultuuriministeerium?<\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Kuidas asutati nukuteater<\/p>\n

Pikemalt peatub Avestik Eesti Nukuteatri juures (asutati 1952). Teatri arengusuundi markeerib Avestik p\u00f5gusalt, seoses iga uue lavastaja tulekuga, alates esialgu lastele m\u00f5eldud etendustest (3 – 10aastased) kuni repertuaari laienemiseni kaasajal ka noortele.<\/p>\n

Raamatust j\u00e4\u00e4b k\u00f5lama seisukoht, nagu oleks nukuteater 1951. aastal tegevuse l\u00f5petanud L\u00f5una-Eesti teatrilt \u00fcle v\u00f5tnud rekvisiidid, vara ning n\u00e4itlejad. See ei vasta tegelikkusele, sest uue iseseisva lasteteatri asutamine toimus L\u00f5una-Eesti teatri asemel vaid juriidiliselt (s.o. formaalselt). Selles teatris ei lavastatud kunagi nukun\u00e4idendeid ega olnud seal ka lavalisi lasteetenduste vahendeid, kanda j\u00e4i vaid rahaline v\u00f5lg. Faktiliselt asutati iseseisev Nukuteater hoopis Tallinna Riikliku Draamateatri nukutrupi alusel, mis koosnes peale selle teatri n\u00e4itlejate veel endise Riikliku Noorsooteatri, T\u00f6\u00f6listeatri (selle teatri maja p\u00f5les s\u00f5ja ajal maha) ja Estonia n\u00e4itlejatest.<\/p>\n

V\u00e4\u00e4rib m\u00e4rkimist, et Noorsooteatris saatis nukulavastusi endise T\u00f6\u00f6listeatri orkester, dirigendiks Linda Saul. Elava muusika kasutamine j\u00e4tkus ka Draamateatris. Ja laval olid \u00fcheaegselt nii n\u00e4itlejad kui ka nende nukud (\u201eAladini imelamp\u201c, \u201eKassimaja\u201c jt.).<\/p>\n

Seega ei ole p\u00e4ris t\u00e4pne Avestiku v\u00e4ide, et alles viimastel aastatel on maad v\u00f5tmas tendents (mis eriti m\u00e4rgatav nukuteatris) tulla sirmi tagant v\u00e4lja. N\u00e4itlejate sirmi ette tulekut harrastati juba Draamateatris 1937. aastast (\u201eMiki hiir mereh\u00e4das\u201c). Ja 60ndatel tehti seda ka F. Veike lavastuses, kuigi seda ei soosinud tolleaegsed kultuurijuhid. R\u00f5hutada tuleks hoopis fakti, et n\u00fc\u00fcd harrastatakse nukun\u00e4itlejate publiku ette tulemist rohkem ja julgemalt kui varasematel aegadel.<\/p>\n

K\u00e4sitledes Nukuteatrit l\u00e4himinevikus ja t\u00e4nap\u00e4eval, refereerib Avestik uurijate seisukohti teatri arengust (E. V\u00e4rk, K. Roos, M. Visnap, H. Aadma). N\u00e4itejuhte on olnud teatris seitse, neist k\u00f5ige kauem on seda ametit pidanud Ferdinand Veike (1952-1981) 28 aastat ja Rein Agur (1981-1992) 11 aastat. \u00dclej\u00e4\u00e4nud ? \u00dclo Vihma, Eero Spriit, Allan Kress, Evald Hermak\u00fcla on t\u00f6\u00f6tanud 1 – 4 aastat. 2000. aastast on uusi tuuli teatri ellu toonud pean\u00e4itejuht Andres Dvinjaninov, laiendades repertuaari mudilastest ja nooremast koolieast noorte vaatajateni. Siin v\u00f5iks mainida 2001. aastal lavastatud noortemuusikali \u201eRisk\u201c, millest tundsid r\u00f5\u00f5mu ka 8 – 12aastased lapsed. T\u00e4navu m\u00e4ngiti \u00fcliedukalt muusikali \u201eGrease\u201c (viimane ei mahu k\u00fcll 2003. aastal ilmunud Avestiku raamatusse). Dvinjaninov on ideerikaste loominguliste kavatsustega teatriliider (Tartu Suveteatri vaba\u00f5hulavastused), kes on j\u00f5udnud s\u00fcveneda ka nukuteatri spetsiifikasse.<\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Ferdinand Veike kui nukuteatri isa on j\u00e4etud sirmi taha varju<\/p>\n

K\u00f5ige kauem on Nukuteatri pean\u00e4itejuht olnud Ferdinand Veike – kui nukulavastaja, -n\u00e4itleja ja -pedagoog. Tema kui Nukuteatri asutaja juures pean vajalikuks pikemalt peatuda, et anal\u00fc\u00fcsida, kuiv\u00f5rd t\u00f5etruult on raamatu autor kajastanud Veike rolli Eesti nukuteatri(te) arenguloos.<\/p>\n

P\u00e4rast teatrikooli l\u00f5petamist suunati Veike \u00f5ppima lavastamist Leningradi Riikliku Teatriinstituudi re\u00feiikursustele (1950 – 1951), et ette valmistada iseseisva professionaalse Nukuteatri asutamist. Tema rolli, panust ja t\u00f6\u00f6mahtu Eesti nukuteatri(te) ajaloos pole raamatus v\u00e4\u00e4riliselt ja objektiivselt hinnatud. Veike on lavastanud teatris \u00fcle 60 n\u00e4idendi; kui lisada ka v\u00e4ljaspool oma teatrit lavastatu, siis 105. Avestik on j\u00e4tnud ?nukuteatri isa? sirmi taha varju, samuti tema lahutamatu kaaslase Buratino, kel ometigi pikk nina, mis peaks raamatu ridade vahelt v\u00e4lja paistma. Ja kes on siiani populaarsuselt ainulaadne n\u00e4htus Eesti Nukuteatri ajaloos. 1954. aastal s\u00fcndinud esimene nukkETVavap\u00e4eval ja t\u00e4navu 50seks saav puust mehike on vanameistri hitt ja m\u00f5neti ka Nukuteatri logo. Ta elab ja tuleb veel praegugi t\u00e4ies mehej\u00f5us vahetevahel lasteperedele k\u00fclla ning laulab neile, isadele-emadele ning teda h\u00e4sti m\u00e4letavatele vanavanematele tuntud laulukest: \u201eMul Buratino nimeks…\u201c<\/p>\n

Autor pole isegi Ferdinand Veiket raamatu koostamise k\u00e4igus intervjueerinud, mis oleks kahtlemata vajalik olnud. K\u00fcll aga on ta p\u00f5hjalikult k\u00fcsitlenud Rein Agurit 2001. aasta 19. juulil Tallinnas (lk. 202). N\u00e4ib, et anal\u00fc\u00fcs ja hinnang Nukuteatri tegevuse kohta aastatel 1952 – 1981 ja 1981 – 1992 on saadud Rein Aguri suulise vestluse kaudu. Kas see on objektiivne l\u00e4henemine v\u00f5i v\u00f5ib seda hoopis tendentslikuks pidada? \u00dctleb ju ladinakeelne m\u00f5ttetarkus: \u201eAudiatur et altera pars!\u201c Avestik pidanuks kahe kauaaegsema pean\u00e4itejuhi meenutuste j\u00e4rgi oma erapooletu arvamuse v\u00e4lja peilima.<\/p>\n

Nii ongi tunda raamatu autori alltekstis mingit looritatud v\u00e4\u00e4rhinnangut Veike kui pean\u00e4itejuhi tegevuse kohta. M\u00e4rkides kiretult ja tagasihoidlikult selle ajaj\u00e4rgu saavutusi, p\u00fc\u00fcab Avestik silman\u00e4htavalt paisutada tema arvates negatiivseid k\u00fclgi, r\u00f5hutades eriti Veike lavastuste traditsioonilist sirmiteatri laadi. Ka mainib ta, et \u201edramaturgias oldi veel j\u00e4\u00e4nud primitiivseks, didaktiliseks, poeesiakaugeks ja m\u00f5ttevaeseks\u201c. Avestik on l\u00e4henenud minevikun\u00e4htustele t\u00e4nap\u00e4eva vaatevinklist, mis on paljude kriitikute ja ajaloouurijate metodoloogiline viga. Nii kiputakse sageli uurimistuhinas m\u00f6\u00f6daniku saavutusi \u00fcle parda heitma.<\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Okasroosikesel lubati magada vaid viisaastaku<\/p>\n

On ju teada, et n\u00f5ukogudeaegsed kultuurijuhid ja kurikuulus GLAVLIT esitasid repertuaarile rangeid ettekirjutusi mis viisid m\u00f5nikord absurdsuseni. Aeg oli selline… Me ei saa sellest m\u00f6\u00f6da vaadata. Raamatu autor ise \u00fctleb selle ajaj\u00e4rgu kohta: \u201eLavastused pidid rangelt silmas pidama esteetilise kasvatuse printsiipe, tihti paljastus neis ka poliitiline propaganda.\u201c Kas ei l\u00e4he Avestik kriitikat tehes iseendaga vastuollu? Ta ju r\u00f5hutab n\u00f5ukogudeaegseid repertuaarin\u00f5udeid, samas aga heidab pean\u00e4itejuhile varjatult ette dramaturgia valiku piiratust ja infantiilsust. Lausa anekdoodina k\u00f5lab asjaosalistelt kuuldud fakt, et tolleaegse kultuuriministri A. Ansbergi korraldusel (1955) n\u00f5udis Reet Reiljan, et Okasroosike ei tohi magada sada aastat – aitab \u00fchest viisaastakust! Samuti ei lubatud nukuteatri n\u00e4itlejaid sirmi tagant v\u00e4lja tuua. Ometi t\u00f5i Veike n\u00e4itlejad publiku ette: J. Kangilaski \u201eSuur T\u00f5ll\u201c (1956), \u201eKalevipoja s\u00f5it maailma otsa\u201c (1962) jt. Ka lavastati tema t\u00f6\u00f6ajal maailmaklassika teoseid nagu R. Kiplingi \u201eTalumatu elevandipoeg\u201c (1959), H. Chr. Anderseni \u201ePrints-seakarjus\u201c (1961), O. Wilde\u2019i \u201eT\u00e4hepoiss\u201c (1974). Avestik aga mainib, et alles 1981. aastast alates \u201ep\u00f6\u00f6rduti repertuaari koostamisel maailmaklassika poole, milleks oli Rein Aguri lavastatud W. Shakespeare\u2019i \u201eRomeo ja Julia\u201c. Kus on siis t\u00f5de?<\/p>\n

M\u00e4rkimata on j\u00e4\u00e4nud ka Ferdinand Veike, \u201ekes on Eesti n\u00e4itekunsti \u00fcht haru tutvustanud poolele maailmale\u201c (Inna Taarna, \u201eTallinna Teatrikool\u201c, 2003, lk. 127), v\u00e4lisreisid. Millegip\u00e4rast on toodud fotosid Nukuteatri lavastuste kohta ainult aastatest 1996 – 2002. Miks pole neid varasemast perioodist (1952 – 1995)? Lugejale oleksid need kindlasti huvi pakkunud. \/—\/<\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Andkem tegijatele aega!<\/p>\n

Avestiku arvates j\u00e4\u00e4b \u201eEesti Riiklik Nukuteater veel kunstilistelt saavutustelt alla oma paljude v\u00f5imalustega teatrimajale ja edukale majandustegevusele\u201c. Ta loodab, et arenemistahteline ja -v\u00f5imeline trupp korvab selle vajakaj\u00e4\u00e4mise loodetavasti peatselt. T\u00e4iustama peaks ka nukuteatri tehnika valdamist.<\/p>\n

Arvan, et Nukuteatri noor ja energiline juhtkond eesotsas direktor Meelis Paiga ja kunstilise juhi Andres Dvinjaninoviga on pungil v\u00e4rskeid ideid. Nad on seadnud teatri ette sihikindla ja l\u00e4bim\u00f5eldud arenguplaani muuta Nukuteater t\u00f5eliseks laste- ja noorsooteatriks. Kusjuures s\u00e4ilitatakse pool sajandit tegutsenud nukuteatri traditsioonid ja peetakse lugu alusepanijaist. M\u00f5ne aastaga (alustati ju alles 2000. aastal!) on tunda aktiivselt tuikavat arengusuunda. L\u00f5petatud on teatrimaja ulatuslikud renoveerimist\u00f6\u00f6d, ellu kutsutud rahvusvaheline nukuteatrite festival \u201eNoor sajand\u201c, mida peetakse Tallinnas iga kahe aasta tagant. Noore teatritrupi nukun\u00e4itlejate professionaalse arendamise huvides alustasid mitmed nukukunsti magistri\u00f5pinguidEMAk\u00f5rgemas lavakunstikoolis. Teatri arengusuunad on silman\u00e4htavalt edasi viivad – pole kahtlust, et need vilja kannavad. Andke ainult aega atra seada!<\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Puudu on lasteteatritega seotud isikute minileksikon<\/p>\n

Raamatu \u201eEesti lasteteatrid\u201c l\u00f5pus on esitatud vajalik teatmeaparaat: lasteateatrite festivalid, ASSITEJ lasteteatrite p\u00e4evad, \u201eBanaanikala\u201c, \u201eTeater kohvris\u201c, kasutatud kirjandus jms. Miks aga pole j\u00e4lle toodud isikuindeksit (nimede alfabeetilist registrit), mis on viimastel aastatel ilmunud teatriloo raamatute puuduj\u00e4\u00e4k; oma retsensioonides olen sellele vajadusele vihjanud, kuid tulemusteta. Kas seda \u00e4\u00e4rmiselt h\u00e4davajalikku abimaterjali on nii raske koostada? Minu lugemislaualt \u00e4sja k\u00f5rvale pandud Jaan Krossi \u201eKallid kaasteelised\u201c (2003) l\u00f5pus on tr\u00fckitud v\u00e4ga p\u00f5hjalik isikuregister (16 lehek\u00fclge!), mis annab \u00fclevaate autori kokkupuudetest ja kontaktidest erinevate inimestega. Jaan Kross pidas oma m\u00e4lestusteraamatus selle koostamist p\u00f5hjendatult vajalikuks, sest see on nagu tema elu isikkontaktide minileksikon. Rait Avestiku raamatus andnuks isikuregister \u00fclevaate lasteteatritega kontaktis olnud isikutest, see on teoreetikutest, ajaloouurijatest, kriitikutest, lavastajatest, n\u00e4itlejatest, kunstnikest jt. See olnuks lasteteatritega seotud isikute minileksikon.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

H\u00e4rmametsa Talu kirjastus,\u00a02003 Keeletoimetaja Luule Epner, kujundaja Aivar T\u00e4psi. Pehmekaaneline, 204 lehek\u00fclge, m\u00f5\u00f5dud: 210×147. Tr\u00fckitud tr\u00fckikojas Bookmill. Raamat saadaval Eesti Teatriliidus ja raamatupoes Raamatukoi. Raamatu v\u00e4ljaandmist toetas Eesti Kultuuriministeerium.   Raamatu eess\u00f5na: Raamat \u201cEesti lasteteatrid\u201d annab \u00fclevaate Eestis l\u00e4himinevikus tegutsenud … Continue reading →<\/span><\/a><\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-52","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-eesti-lasteteatrid"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.raamat.fotosulg.com\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/52","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.raamat.fotosulg.com\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.raamat.fotosulg.com\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.raamat.fotosulg.com\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.raamat.fotosulg.com\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=52"}],"version-history":[{"count":7,"href":"https:\/\/www.raamat.fotosulg.com\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/52\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":84,"href":"https:\/\/www.raamat.fotosulg.com\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/52\/revisions\/84"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.raamat.fotosulg.com\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=52"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.raamat.fotosulg.com\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=52"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.raamat.fotosulg.com\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=52"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}