{"id":56,"date":"2012-11-28T21:32:24","date_gmt":"2012-11-28T21:32:24","guid":{"rendered":"http:\/\/www.raamat.fotosulg.com\/?p=56"},"modified":"2013-12-18T11:54:30","modified_gmt":"2013-12-18T11:54:30","slug":"kips","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.raamat.fotosulg.com\/?p=56","title":{"rendered":"“Urmas Kibuspuu. 31 aastat”"},"content":{"rendered":"

Kirjastus T\u00e4nap\u00e4ev<\/a>, 2009<\/p>\n

Keeletoimetaja Maie M\u00e4gi, kujundaja Andres Tali. K\u00f5vakaaneline, 338 lehek\u00fclge, m\u00f5\u00f5dud: 143×215. Tr\u00fckitud Tallinna Raamatutr\u00fckikojas<\/a>. Saadaval raamatupoodides Apollo<\/a> ja Rahva Raamat<\/a>. Raamatu v\u00e4ljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital <\/a>ja Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum. <\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

 <\/p>\n

Raamatu eess\u00f5na<\/span>:<\/strong><\/p>\n

Peale Urmas Kibuspuu surma kutsus Reet Neimar ajakirjas Teater.Muusika.Kino (1985\/11) oma p\u00f5hjalikus j\u00e4relh\u00fc\u00fcdes \u00fcles Urmase kolleege, et need v\u00f5iksid n\u00fc\u00fcd hakata kirja panema omi m\u00e4lestusi Urmasest. Ning k\u00fcsis retooriliselt \u2013 kes hakkab neid koguma meie igap\u00e4eva non-stop\u2019is<\/em>?! Teda ennast kohustas pika ja p\u00f5hjaliku essee kirjutamiseks \u201elisaks s\u00f5bratunnetele ka teatriajaloolase- ja toimetajaamet\u201c. Esseest, mis on t\u00e4ielikult ka siin raamatus olemas, on m\u00f6\u00f6dunud pea 25 aastat. Miks Kibuspuust pole varem midagi p\u00f5hjalikku ja teda ning tema loomingut koondavat ilmunud, ei oska \u00f6elda. Aeg teeb aga (m\u00e4letamisega) oma t\u00f6\u00f6. Kui palju on selle raamatu sisu m\u00f5jutanud see, et ka neid \u201ekirjapandud m\u00e4lestusi\u201c s\u00f5pradelt ja kolleegidelt pole, ei oska samuti \u00f6elda. Kuid on iseenesestki m\u00f5istetav ja mida kogesin Urmase kolleegidega r\u00e4\u00e4kides, et aastak\u00fcmnete tagant m\u00e4letada n\u00e4itlejat\u00f6\u00f6 peeneid n\u00fcansse ja muud taolist, on \u00e4\u00e4rmiselt raske v\u00f5i v\u00f5imatugi. Kuna Kibuspuu oli eriline inimene ja n\u00e4itleja ning tema varajane surm m\u00f5jus sellev\u00f5rra r\u00f5huvamalt, on isegi m\u00f5istetav, miks tema tuttavatel-kaasaegsetel oli seda t\u00f6\u00f6d v\u00f5ib-olla raskem ette v\u00f5tta. Selles m\u00f5ttes on siinkirjutaja (nii \u00f5nneks kui kahjuks) n\u00f6 tabula rasa<\/em>.<\/p>\n

Raamat varalahkunud n\u00e4itlejast Urmas Kibuspuust (1953 \u2013 1985) on \u00fcldjoontes tavap\u00e4rane isiku eluloo ja loomingu j\u00e4\u00e4dvustus. Meelelahutuslike ja intervjuup\u00f5histe elulooraamatute k\u00f5rval v\u00f5ib k\u00e4esolev raamat tunduda v\u00f5ib-olla (kellegi jaoks paraku, kellegi jaoks \u00f5nneks) m\u00f5nev\u00f5rra akadeemilisena, milles r\u00f5hk pigem n\u00e4itleja-isiksuse portreteerimisel ja loomingulise kulgemise m\u00e4rgistamisel kui elu(viiside)s urgitsemisel. Kui ka lugejale nii tundub, on k\u00f5ik korras \u2013 selline r\u00f5huasetus on ka raamatu autoril-koostajal eesm\u00e4rgiks olnud.<\/p>\n

Tajugem raamatus eelk\u00f5ige kolme osa. Esimeses tutvume Urmase kujunemisega, j\u00f5ujoontega, mis teda \u00fcmbritsesid lapsep\u00f5lves nii kodus kui koolis. L\u00e4hem vaatlus on lavakunstikateedri 7. lendu, mille olulisust nii Kibuspuu kui teatriloo kontekstis ei saa alahinnata.<\/p>\n

Teises osas \u2013 \u201eKips\u201c (Kibuspuu tuntud h\u00fc\u00fcdnimi) \u2013 on p\u00fc\u00fcd visandada portree Urmas Kibuspuust kui inimesest, isiksusest ja n\u00e4itlejast. Kuna siinkirjutaja pole Urmas Kibuspuud vahetult (n\u00e4iteks teatris \u201esiin ja praegu\u201c) tema elu ajal n\u00e4inud (p\u00f5hjuseks \u00fche surma- ja teise s\u00fcnnidaatum), siis r\u00e4\u00e4givad Kibuspuust tema kaasaegsed, kaaslased, kolleegid ja s\u00f5brad. Selle osa \u201emitte lahtikirjutamine\u201c on olnud eesm\u00e4rgip\u00e4rane, sest soov on p\u00fc\u00fcda edasi anda portreteerijate mingeidki emotsioone, mis tuleksid portreteeritavale \u201ekasuks\u201c ja mis omakorda lisaksid raamatu \u00fcldilmele mahlakust. Kaaslaste asjakohaseid meenutusi saame lugeda terve raamatu ulatuses. M\u00e4rkima peab ka t\u00f5siasja, et paljud intervjueeritavad iseloomustasid Urmast \u00fcsna sarnaselt, mis on ka loomulik. Korduste v\u00e4ltimiseks olen mingi kirjelduse v\u00f5i hinnangu \u2013 a\u2019la \u201eta ei \u00f6elnud kunagi kellelegi halvasti\u201c \u2013 alles j\u00e4tnud ainult \u00fche v\u00f5i kahe intervjueeritava \u201earvele\u201c.<\/p>\n

P\u00f5him\u00f5tteliselt v\u00f5ib peale kahe esimese osaga tutvumist (ainult) lihast ja luust inimeste iseloomustustest ja nende k\u00e4ikudest huvituv lugeja lugeda raamatu l\u00e4biloetuks. Kuigi j\u00e4rgnevasse, 3. ossa, on paigutatud v\u00f5ib-olla raamatu olulisim ja v\u00e4\u00e4rtuslikem info \u2013 valitud Urmase kirjad ja kirjakatked, on see osa k\u00fcllaltki loominguspetsiifiline ja loodetavasti v\u00f5imalikult p\u00f5hjalik n\u00e4itleja loometeekonna vaade-j\u00e4\u00e4dvustus-kirjeldus-tutvustus.<\/p>\n

Kolmas osa on selle j\u00e4\u00e4dvustus, mida saab j\u00e4\u00e4dvustada. On keeruline v\u00f5i isegi v\u00f5imatu \u201ejumalalt saadud annet\u201c kirjeldada v\u00f5i sellest kirjutada. K\u00fcsimus on rentaabluses, Kibuspuu tegemistest on m\u00f6\u00f6dunud ikkagi \u00fcmmarguselt 25-35 aastat. Sel p\u00f5hjusel on tema lavat\u00f6\u00f6de \u201ej\u00e4\u00e4dvustamine\u201c meenutajate m\u00e4lu ehk m\u00e4letamise t\u00f5ttu problemaatiline ja see on ka normaalne. Sestap on arusaadavatel p\u00f5hjustel raamatus v\u00e4hem emotsioonide, n\u00e4itlejameisterlikkuse kirjeldamist. Umbes samal p\u00f5hjusel pole raamatus ka suures koguses naljalugusid Kibuspuuga, sest kogu nali seisnes hetke situatsioonis, mille kirjeldamine kirjalikult on kasutu.<\/p>\n

See osa on jaotatud \u00fcheksasse peat\u00fckki ehk hooaega, sest just nii palju j\u00f5udis Kibupuu kutselise n\u00e4itlejana tegutseda. Vaatlen 9 hooaega kronoloogiliselt, \u00fcheeagselt teatri-, tele- ja filmit\u00f6id, m\u00f5nev\u00f5rra ka esinemisi raadios ja \u201ehaltuuralavadel\u201c. N\u00e4eme h\u00e4mmastusega, kui palju j\u00f5udis Kibuspuu korda saata napi 10 aastaga. Ja paraku tuleb ka t\u00f5deda, et mitte iga ettev\u00f5tmine polnud tema ande v\u00e4\u00e4riline.<\/p>\n

M\u00f5ne lavastuse v\u00f5i telet\u00f6\u00f6 \u201enihkumisele\u201c eelmisse v\u00f5i j\u00e4rgmisse hooaega pole m\u00f5tet t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata, oluline on \u00fcldine kronoloogiline kulg. Kui selle osa l\u00e4bimine tundub lugejale k\u00fcllaltki tempokana, siis on ka selle tundega k\u00f5ik korras. Meeletu kiirusega kulges ka Kibuspuu. Nagu juba mainitud, pean raamatu v\u00e4\u00e4rtuslikumaks osaks Urmase kirju. Tegemist on Urmase ja tema \u00f5e Merikese kirjavahetusega ning selle raamatu kontekstis saame ainult \u00f5nnelikud olla, et Merike 1981. aastal Soome kolis ning tekkis kirjavahetus. Avaldamiseks sobivad kirjad ja kirjal\u00f5igud valis v\u00e4lja Urmase \u00f5de ise, raamatus on need tr\u00fckitud kursiivis.<\/p>\n

Ilmselt m\u00e4rkab t\u00e4helepanelik ja lobedat lugemist hindav inimene, et peat\u00fcki \u201e9 hooaega\u201c lugemine ei kujune eriti lobedaks. Muuhulgas v\u00f5ib selle p\u00f5hjuseks olla see, et autor on kasutanud lavastuse v\u00f5i rolli kirjeldamiseks tolleaegseid arvustusi, neid, Urmas Kibuspuu kontekstis asjalikemaid, p\u00f5hjalikemaid ja ilmekamaid, lahti ja l\u00e4bi kirjutamata. Veel enam, m\u00f5ni arvustus on siin raamatus lausa pika tsitaadina. Peale selle, et n\u00e4itlejat ja lavastust tuleb vaadelda tema omas ajas, sisaldab teatrikriitika kui \u00fcsnagi \u201ekaduva kunsti\u201c tsementeerimine raamatusse ja raamatu abil \u00f5ilsat ja s\u00e4ilitavat iseloomu ja eesm\u00e4rki. Filmidest ja telelavastustest lugemisel pole ilmselt probleem k\u00f5rvale vaadata vastavat salvestust. Siiski on sujuvuse eesm\u00e4rgil k\u00f5rvaldatud tekstist palju nimelisi ja numbrilisi andmeid, mille leiab rollinimekirjadest raamatu l\u00f5pus.<\/p>\n

Kodu ja perekonda-suguv\u00f5sa ning ka kooli puudutav informatsioon p\u00e4rineb Urmase emalt Helju Kibuspuult, \u00f5elt Merikeselt ja vend Markolt. Perekonnalt p\u00e4rinevad ka siinkirjutaja poolt mahapildistatud joonistused ja maalid. Fotod p\u00e4rinevad Helju Kibuspuult, Kalju Orrolt, Teatri- ja Muusikamuuseumist,ETVfotoarhiivist. M\u00e4ngufilmide tutvustused on p\u00e4rit \u00d5ie Orava raamatutest \u201eTallinnfilm I. M\u00e4ngufilmid 1947 \u2013 1976\u201c, Eesti Ents\u00fcklopeediakirjastus 2003 ja \u201eTallinnfilm II. M\u00e4ngufilmid 1977 \u2013 1991\u201c, Eesti Ents\u00fcklopeediakirjastus 2004. \u00dclej\u00e4\u00e4nud infoallikad on kasutatud materjalide nimekirjas.<\/p>\n

T\u00e4nan igak\u00fclgse abi eest Urmas Kibuspuu perekonda, k\u00f5iki vestluskaaslasi, Draamateatri kirjandustoa t\u00f6\u00f6tajaid, Pille-Riin Purjet, Kalju Orrot,ETVvideo- ja fotoarhiivi t\u00f6\u00f6lisi. Olen t\u00e4nulik ka oma s\u00f5pradele ja k\u00f5rvalseisjatele n\u00e4htava ja mitten\u00e4htava toetuse eest. Nagu ka Reet Neimarile, kelle k\u00e4est sain telefoni teel kasulikke vihjeid ja soovitusi. 2008. aasta suvel j\u00f5udsime kokku leppida ka enam-v\u00e4hem konkreetse aja pikemaks jutuajamiseks, mis aga ei j\u00f5udnud paraku enam toimuda…<\/p>\n

Kibuspuu suurim s\u00f5ber oli J\u00fcri Krjukov. Kui \u00fcks sai mingi filmirolli, siis muretses ta sellep\u00e4rast, et s\u00f5ber ka kuidagi saaks. Kui \u00fcks sai teenelise kunstniku nimetuse, tekkis mure kohe teise p\u00e4rast, et kuna s\u00f5ber siis saab. 2004. aastal ilmus Pille-Riin Purje pikaajalise t\u00f6\u00f6 tulemusena raamat J\u00fcri Krjukovist…<\/p>\n

***<\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Kuidas vaadelda Kibuspuu loomingut? Kui vaatame tema rollide nimekirjadele, siis ei teki nagu k\u00fcsimust \u2013 ta j\u00f5udis v\u00e4ga palju teha ja seda vaatlemegi. Arvestades aga tema raskesti m\u00f5\u00f5detavat ja kirjeldavat n\u00e4itlejaannet ja -olemust ning seda, et ta lahkus oma tee alguses, ei tohiks v\u00e4ga v\u00e4givaldselt m\u00f5juda k\u00f5hklus \u2013 kas saame Kibuspuu tegevusele vaadata kui tervikule v\u00f5i millelegi, mis pooleli j\u00e4i, mis j\u00e4i poolikuks?! Kas poolikut t\u00f6\u00f6d saab ja on \u00f5igustki \u00fcldse arvustada? Selles m\u00f5ttes ei saa kahtluse alla seda ja a r v u s t a d a Kibuspuu valikuid ja soove, soove tegeleda erinevatel \u201erinnetel\u201c, tegeleda t\u00f5sise teatriloome k\u00f5rval kerglase meelelahutusega. V\u00f5imsa ande \u201eraiskamisest\u201c, millest ka siin raamatus juttu tuleb, on ikka seoses Kibuspuuga r\u00e4\u00e4gitud. Televisioon versus<\/em> teater. Kuid just loometee \u00e4kilise katkemise t\u00f5ttu on jutud \u201eenda peenrahaks vahetamisest\u201c kummalised ja l\u00fchin\u00e4gelikud.<\/p>\n

Kui Kibuspuu oleks teadnud oma elu t\u00e4pset kestvust, siis v\u00f5ib-olla t\u00f5esti oleks nii m\u00f5neski projektis osalemine paistnud aja ja ande raiskamisena. Suure ande ja t\u00f6\u00f6v\u00f5imsusega noor n\u00e4itleja, n\u00f5utud nii teatris, raadios, teles kui ka estraadil, on \u017eanritevahelises liiklemises iseenesestm\u00f5istetav. Teada on ka see, et kergem estraadielu hakkas Kibuspuudki v\u00e4sitama. Ja nagu teame, hakkas Kibuspuu koost\u00f6\u00f6 Mikiveriga v\u00e4ga klappima. Rolliloomes hakkas kaasa r\u00e4\u00e4kima elukogemus.<\/p>\n

On r\u00e4\u00e4gitud \u201esajandi eredaimast t\u00e4hest Eesti teatris\u201c. Siinkirjutaja soovib k\u00fcll viimane olla, kes selle v\u00e4ite suhtes skeptiline on, kuid siin on siiski \u00fcks n\u00fcanss. Selles h\u00e4stik\u00f5lavas ja uhkes hinnangus (mille kodutekst raamatu l\u00f5pus) on sees mingi avansiline m\u00f5\u00f5de, mingi maagiline \u201ekui\u201c, mingi v\u00f5imalus, mis iialgi ei saa v\u00f5imalikuks. Mis oli just v\u00f5imalikuks saamas… See hinnang sisaldab endas unistust, m\u00f5tlemist sellele, mis Kibuspuust o l e k s\u00a0 v \u00f5 i n u d\u00a0 s a a d a. M\u00f5tleme sellele, mis temast ei saanud, m\u00f5tleme sellest, mida ta ei j\u00f5udnud teha. Millised eeldused! Ja siis \u2013 milline raiskamine katkestamise p\u00e4rast. Igal juhul sajandi \u00fcks eredaimaid t\u00e4hti, aga kas me tegelikult j\u00f5udsime osa saada t\u00e4he eredusest… Meil on pigem usk sajandi eredaimast t\u00e4hest, mitte kogemus. Sellest on kahju, aga see ei v\u00e4henda Kibuspuu suurust.<\/p>\n

Permanentselt oma t\u00f6\u00f6des kahtleval ja kriitikat ootaval Kibuspuul j\u00e4id s\u00f5na otseses m\u00f5ttes mitmed t\u00f6\u00f6d pooleli. Ise loobus ta (mida tuli v\u00e4ga harva ette) osalemisest Ago-Endrik Kerge lavastatud muusikalis \u201eKabaree\u201c teatris Estonia. Kavalehel on ka Kibuspuu nimi ja isegi \u00fcks foto temast rollis. Samuti pidi ta m\u00e4ngima Raivo Trassi lavastuses \u201eIsad ja pojad\u201c, kuid esietendus toimus Draamateatris juba teise n\u00e4itlejaga. 1984. aastal oli Ago-Endrik Kergel soov teha \u201eT\u00f5e ja \u00f5iguse\u201c p\u00f5hjal film. Soovi \u00fchtedeks tekitajateks olid Kibuspuu ja Krjukov, kes pidid m\u00e4ngima vastavalt Pearut ja Andrest. M\u00f5lemad olid just \u00f5iges vanuses, nii nagu Tammsaarel kirjas. Moskvast filmitegemiseks luba ei saadud ja nii l\u00e4ks Kerge peale Kibuspuu surma Vanemuisesse ja tegi seal teatrivariandi \u201eAeg tulla, aeg minna\u201c (1986). Kergel oli ka plaan Kibuspuud rakendada Eesti Telefilmis 1985. aastal esilinastunud \u201eKahe kodu ballaadis\u201c. Algselt pidi vana seppa m\u00e4ngima Aare Laanemets, siiski tuli see osa Kergel endal teha. Laanemets m\u00e4ngis siis seda osa, mis oli m\u00f5eldud Kibuspuule.<\/p>\n

M\u00f5nev\u00f5rra paradoksaalsena k\u00f5lab Peeter Simmi \u00fcks m\u00f5te meie vestlusest, et \u201eKibuspuu fenomen oli selles, et talle ei saanud pakkuda k\u00f5rvalrolli, ta t\u00f5mbas ekraanil t\u00e4helepanu endale. Nagu vitraa\u017eis: kui on ilus vitraa\u017e ja valgus paistab l\u00e4bi ainult \u00fchest kohast, siis on selge, et meie t\u00e4helepanu j\u00e4\u00e4b sinna, kust valgus l\u00e4bi kumab.\u201c H\u00e4sti \u00f6eldud, aga kui heidame pilgu Kibuspuu filmi ja ka kasv\u00f5i teatrirollidele, siis mida me t e g e l i k u l t n\u00e4eme? Tuleb leppida t\u00f5siasjaga, mida on ka Kibuspuu teatrikolleegid t\u00e4heldanud, et sellisele natuurile oli v\u00e4\u00e4rilise rakenduse leidmisega nii lavastajatel kui re\u017eiss\u00f6\u00f6ridel raskusi.<\/p>\n

Kibuspuu justkui s\u00fcndis kusagilt mujalt oma perekonda. Kuigi elupaiga \u201evalik\u201c oli v\u00e4ga \u00f5nnestunud, tegi ta siiski oma asjad seal kiiresti \u00e4ra ja liikus tagasi, edasi, mujale v\u00f5i \u00e4ra. Ilmselt pole kohatu Kibuspuu elule m\u00f5eldes kasutada metafoori \u201es\u00e4rak\u00fc\u00fcnal\u201c. Kiirus ja s\u00e4ra l\u00fchikese elu kontekstis paneb m\u00f5tlema teemadele v\u00f5i asjadele, millele ei oska teaduslikku vastust veel anda. Peale oma surma oli ta tihe k\u00fclaline oma elavate s\u00f5prade unen\u00e4gudes, ilmutades end isegi ka p\u00e4ise p\u00e4eva ajal, nagu on Ain Lutsepp kogenud.<\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 <\/strong>Ain Lutsepp: \u201e<\/strong>Lahkunud inimesi meenutades j\u00e4\u00e4me me tavaliselt kurvaks. Kibuspuu puhul ei peaks me aga kurvastama selle \u00fcle, et teda ei ole, vaid r\u00f5\u00f5mustama selle \u00fcle, kes ta oli, et ta oli olemas. M\u00f5nede inimestega on niimoodi, et nende olemasolu on olnud sedav\u00f5rd oluline, et nende \u201epaljaks kiskumine\u201c on t\u00e4nases p\u00e4evas sobimatu. Aga oleks v\u00e4ga p\u00f5nev, kui Urmas viibiks ise siin ja praegu. V\u00f5ib-olla viibibki ja naerab oma naeru…\u201c<\/strong><\/p>\n

K\u00fcllap viibib ja naerab. Ja j\u00e4\u00e4b ka t\u00e4nases p\u00e4evas t\u00e4nu oma kolleegidele, s\u00f5pradele, kaaslastele ja ka siinkirjutaja otsustele turvaliselt kaetuks.<\/p>\n

Tallinn \u2013 Tartu, 2008 \u2013 2009<\/p>\n

 <\/p>\n

ARTIKLID:<\/strong><\/span><\/h1>\n

 <\/p>\n

TEOD: Rait Avestik, teatriloolane ja -kriitik<\/strong><\/span><\/p>\n

K\u00fcsinud Margot Visnap <\/strong><\/cite><\/span><\/p>\n

<\/strong>\u00a0Eile esitleti Eesti Draamateatris sinu raamatut \u201eUrmas Kibuspuu. 31 aastat\u201d. Kuis tekkis idee Kibuspuu 31 eluaastat raamatuks kirjutada ja kaua aega teemaga l\u00e4ks? <\/strong><\/p>\n

Kirjastus T\u00e4nap\u00e4ev tegi mulle ettepaneku 2007. aastal, kui l\u00f5ppes meie \u00fcsnagi edukas koost\u00f6\u00f6 Salme Reegi raamatuga, mille toimetaja olin. Meelitati edasisele koost\u00f6\u00f6le ja pakuti v\u00e4lja kirjutada Urmas Kibuspuust. Sekund hiljem tundus\u00a0 see v\u00e4ga minu m\u00f5te olevat ja 2008. aasta alguses h\u00fcppasingi \u00fcsna tundmatus kohas vette. Liiatigi tundus kohatu, et sellisest n\u00e4itlejast pole mitte midagi kirjutatud (peale Reet Neimari pika ja p\u00f5hjaliku j\u00e4releh\u00fc\u00fcdeTMKs p\u00e4rast Kibuspuu surma).<\/p>\n

Sa vist pole Urmas Kibuspuud elavana teatrilaval n\u00e4inudki. Kuidas \u00fcletasid selle barj\u00e4\u00e4ri \u2013 kirjutada ju ikka veel t\u00e4nasesse teatrikultuuri kuuluvast isikust, kelle lavaloomingust\u00a0 vahetult osa pole saanud? <\/strong><\/p>\n

Kibuspuud pole ma n\u00e4inud jah. Erilisi barj\u00e4\u00e4re ei m\u00e4leta, v\u00f5ib-olla aitas ka t\u00f5siasi, et raamatu kirjutamise idee tekkimise ajal olin peaaegu sama vana kui tema siit ilmast lahkudes. \u00dchelt poolt tundus ja tundub ta suurena, v\u00f5ib-olla kaugenagi, teiselt poolt aga lihtsa ja kamraadina, kui end sinna aega m\u00f5elda. Kuna ta on t\u00f5esti \u00fcsnagi tugevalt t\u00e4nases ja ilmselgelt ka homses kohalikus kultuuripildis olemas, siis painas mind sellev\u00f5rra\u00a0 suurem vastutuskoorem. Aga kuna mul polnud tema tegemiste kohta midagi isiklikust vaatevinklist kirjutada, siis kadus ka see barj\u00e4\u00e4r, mis v\u00f5ib autori ja materjali vahel tekkida. Niisiis sain Kibuspuule l\u00e4heneda rahulikult, puhta lehena ja kaine peaga, k\u00f5rvaltvaatajana, kuid ka s\u00f5braliku kaasaelajana ning selliselt platvormilt kirjutades oli lihtne p\u00fchenduda olulisele.<\/p>\n

Kes raamatus s\u00f5na saavad ja kuidas kujunes meenutajate valik?<\/strong><\/p>\n

S\u00f5na said need, kes olid tema s\u00f5brad, l\u00e4hedased ja kolleegid. S\u00f5na sai loomulikult osa neist, loodetavasti olulisim osa. Paraku on mitmed\u00a0 inimesed surnud, kes oleksid olnud v\u00e4ga head meenutajad. Ja paraku m\u00f5ni inimene ei r\u00e4\u00e4kinud, kes siiski oleks v\u00f5inud. Vestlesin peaaegu 30 inimesega, kes katsid oma meenutustega nii lapsep\u00f5lve, \u00f5pingute aja kui ka n\u00e4itlejat\u00f6\u00f6. Raamatu v\u00f5ib p\u00f5him\u00f5tteliselt jagada kolmeks osaks: esimene algab surmaga, on elu algusaastatest kuni lavakunstikooli l\u00f5petamiseni; teises osas \u201eKips\u201d olen p\u00fc\u00fcdnud meenutajate abiga luua portree Kibuspuust \u2013 inimesest, isiksusest,\u00a0 n\u00e4itlejast; kolmas osa on tema loomingu \u00fclevaade \u00fcheksa hooaja kaupa, kus lugeja liigub m\u00f6\u00f6da tema tegemisi teatris, teles, filmis ja mujal. V\u00e4\u00e4rtuslikud on ka Kibuspuu \u00f5ele saadetud kirjad, kus ta r\u00e4\u00e4gib oma t\u00f6\u00f6st ja natuke ka elust.<\/p>\n

Kuidas iseloomustad Urmas Kibuspuud kui\u00a0 n\u00e4itlejat-loojat, kellega said raamatut tehes nii v\u00f5i teisiti tuttavaks.<\/strong><\/p>\n

Lihtsa ja tavalise inimesena m\u00f5jub ta oma headuses eeskujuna, \u00e4rgitab paremaks inimeseks saama, kuigi ja \u00f5nneks polnud ta ju mingi p\u00fchak. Looja loomup\u00e4raselt, pidevalt endas kahtlev ja sisemiselt plahvatlev (kui v\u00f5imalus anti) j\u00f5uliselt habras n\u00e4itleja.<\/p>\n

Praegu, eriti j\u00f5ulude eel, tuleb igat sorti biograafiaid ja memuaare nagu V\u00e4ndrast saelaudu. Kas oled pisut \u00e4revil ka, et Kibuspuu raamat paljude kommertsimaiguliste elulugude vahele \u00e4kki \u00e4ra kaob?<\/strong><\/p>\n

Olen positiivselt \u00e4revil, sest teoreetiliselt peaksid need pikaleveninud intervjuud ja l\u00f5putud pajatused oma eraelust Kibuspuu raamatu just esile kergitama. Sest see raamat on inimesest ja loomingust, mitte tema eluviisidest. Kuna Kibuspuu raamat on muu hulgas ka andmekandja, siis on seda p\u00f5hjust k\u00e4tte v\u00f5tta ka paarik\u00fcmne aasta p\u00e4rast. Aga kuna elulooraamatu m\u00f5iste on t\u00f5siselt \u00e4ra l\u00f6rtsitud ja see on pigem juba s\u00f5imu- v\u00f5i \u00e4hvarduss\u00f5na, siis olen k\u00fcll \u00e4revil, sest ka minu\u00a0 raamat liigitub ju selle s\u00f5na taha.<\/p>\n

 <\/p>\n

\u201eGeeniuse l\u00fchikeseks j\u00e4\u00e4nud n\u00e4itlejatee\u201c<\/strong><\/span><\/p>\n

Margus Haav<\/strong><\/span><\/p>\n

Sakala, 11. detsember 2009<\/strong><\/span><\/p>\n

Raamatupoodides on kurb vaadata, kui palju kvaliteetset paberit on kulutatud, et muuta tr\u00fckis\u00f5nas surematuks selliseid inimesi, kes tulevad ja kaovad kiiremini, kui vahetuvad aastaajad.
\nEi tea, kas p\u00f5hjus oli aukartus Urmas Kibuspuu raskesti s\u00f5nastatava ja h\u00e4mmastava ande vastu, kuid ligi veerand sajandit mulla all lebanud mehe biograafiat tuli oodata v\u00e4ga kaua.
\nUrmas Kibuspuu (1953\u20141985) on oma l\u00fchikeseks j\u00e4\u00e4nud elust hoolimata eesti kultuuri mineviku, oleviku ja t\u00f5en\u00e4oliselt ka tuleviku lahutamatu osa. Tema elulooraamatu kirjutamise enda peale v\u00f5tnud teatriloolase ja -kriitiku Rait Avestiku \u00fclesanne oli aukartust\u00e4ratav ning \u00f5nneks on autor sellest endale t\u00e4iel m\u00e4\u00e4ral aru andnud.
\nRaamat, mis oleks kohati kindlamat toimetajak\u00e4tt vajanud, on ennek\u00f5ike v\u00e4\u00e4rtuslik andmekandja. Rikkalikku pildimaterjali n\u00e4eb enamik esimest korda.
\nKibuspuud on teenitult nimetatud sajandi eredaimaks t\u00e4heks eesti teatris. Raamat avab selle andeka inimese perekonna, kolleegide ja l\u00e4hedaste m\u00e4lestuste kaudu.
\nMilles siis \u00f5ieti v\u00e4ljendus Urmas Kibuspuu anne? Tema kunagine hea s\u00f5ber Ivo Linna v\u00f5tab selle k\u00f5ige tabavamalt kokku: \u00abSee oli mingi fluidum, see oli sisemine energia, mida Kibuspuu oskas nii v\u00f5imsalt v\u00e4lja paisata.\u00bb
\nPraegune p\u00f5lvkond teab seda \u00f5rna, kuid j\u00f5ulist n\u00e4itlejat eelk\u00f5ige aegumatutest telelavastustest \u00abKuulsuse narrid\u00bb ja \u00abPisuh\u00e4nd\u00bb. M\u00f5neti on kahju, et enamik m\u00e4letab teda koomikuna. Mitte et naljategemine oleks midagi teisej\u00e4rgulist, vastupidi, naljategemine on t\u00f5sine kunst. Kibuspuu lummus ja sarm olid vapustavad ning tegelikult ei olnud rolli, mida ta poleks suutnud m\u00e4ngida. Ta oli \u00fchtviisi usutav nii draamas kui kom\u00f6\u00f6dias.
\nAin Lutsepp on \u00f6elnud: \u00abLahkunud inimesi meenutades j\u00e4\u00e4me tavaliselt kurvaks, ent Kibuspuu puhul ei peaks me aga kurvastama selle \u00fcle, et teda ei ole, vaid r\u00f5\u00f5mustama selle \u00fcle, kes ta oli, et ta oli olemas.\u00bb
\nReet Linna k\u00fcsib raamatus, kas on \u00fcldse v\u00f5imalik kirjeldada Kibuspuu-laadset n\u00e4itlejat\u00f6\u00f6d ja kuidas seda teha. Ta vastab ise: \u00abIlmselt aga parim, mida 25 aastat peale n\u00e4itleja surma saame lubada, on s\u00f5prade, kolleegide ja kaaslaste m\u00e4lestused, killud ja fragmendid.\u00bb
\nNii ongi. Ei tea, kui palju on neid, kes suudavad saata igaviku radadelt oma kunagisele kodumaale ikka veel nii palju headust ja soojust ning muuta k\u00f5iki seel\u00e4bi pisutki paremateks inimesteks.<\/p>\n

 <\/p>\n

\u201eUrmas Kibuspuu l\u00fchike elu v\u00e4\u00e4rib pikka kroonikat\u201c<\/strong><\/span><\/p>\n

Andres Laasik<\/strong><\/span><\/p>\n

P\u00e4evaleht, 11. detsember 2009<\/strong><\/span><\/p>\n

Rait Avestiku raamat \u201eUrmas Kibuspuu. 31 aastat\u201d r\u00e4\u00e4gib n\u00e4it\u00adlejast, kes j\u00f5udis oma t\u00f6\u00f6d teha vaid k\u00fcmme aastat. Ent ta j\u00e4ttis endast maha legendi, mis on suurem ja t\u00e4hendusrikkam kui m\u00f5nelgi pikkade elu- ja t\u00f6\u00f6aastatega tegelasel.\u00a0

Sirp, <\/strong><\/cite>4. detsember 2009<\/span><\/a><\/strong><\/span><\/p>\n