{"id":69,"date":"2012-12-04T22:07:54","date_gmt":"2012-12-04T22:07:54","guid":{"rendered":"http:\/\/www.raamat.fotosulg.com\/?p=69"},"modified":"2013-01-07T21:27:59","modified_gmt":"2013-01-07T21:27:59","slug":"vat","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.raamat.fotosulg.com\/?p=69","title":{"rendered":"“Isiklik teater. VAT Teater – 20 aastat”"},"content":{"rendered":"

VAT Teater<\/a>,\u00a02007<\/p>\n

Toimetaja Riina Reinsalu, kujundaja Mare K\u00f5rtsini. Pehmekaaneline, 160 lehek\u00fclge, m\u00f5\u00f5dud: 180×295. Tr\u00fckitud Tallinna Raamatutr\u00fckikojas<\/a>. Raamat saadaval raamatupoes Raamatukoi<\/a>, VAT Teatris <\/a>ja Eesti Teatriliidus<\/a>. Raamatu v\u00e4ljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital<\/a>.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

 <\/p>\n

\u00a0Raamatu eess\u00f5na:<\/strong><\/span><\/p>\n

\u201eNii vana?!\u201c, \u201eJuba!\u201c, \u201eOn v\u00f5iii..?!?\u201c, \u201eAaa, no on jah tegelikult\u201c olid paljude Eesti teatrieluga kursis olevate inimeste reaktsioonid, kui neile \u201emeenus\u201c VAT Teatri tegelik vanus. Eks see vanim siiani tegutsev Eesti v\u00e4iketeater on inimeste teadvusse s\u00f6\u00f6binud ikka v\u00e4ikse ja v\u00e4ikestele m\u00e4ngiva teatrina, mist\u00f5ttu ka igasugused arvud seoses sellise teatriga kangastuvad automaatselt v\u00e4ikestena. T\u00e4na v\u00f5ime aga t\u00f5deda, et kontrast kangastuse ja reaalsuse vahel on suur. Teater (pean siin silmas eelk\u00f5ige tegijaid-vedajaid) on nagu millegi v\u00f5i kellegi kiuste saavutanud tuntuse \u2013 t\u00f5sist teatrikunsti pakkuva, \u00fchtaegu l\u00f5busa ja m\u00f5tliku, edasip\u00fcrgiva ja areneva teatri staatuse.<\/p>\n

VATis on palju isiklikku. Allusioone isiklikkusega tekib selle teatriga k\u00f5igil, kes v\u00e4hegi on asjasse p\u00fchendatud v\u00f5i p\u00fchendunud \u2013 r\u00e4\u00e4kimata teatri juhtidest, \u201eoma\u201c publikust v\u00f5i siinkirjutajast. Sestap ka raamatul selline pealkiri, mis kujunes justkui iseenesest.<\/p>\n

Viimane VATi j\u00e4\u00e4dvustav tr\u00fckis ilmus k\u00fcmme aastat tagasi, selleks oli Aare Toikka koostatud \u00fclevaade k\u00fcmne esimese aasta tegudest. Ka oli 2003. aastal ilmunud raamatus \u201eEesti lasteteatrid\u201c (autor Rait Avestik) peat\u00fckk VATist, mis sisaldas p\u00f5gusalt ajalugu, hinnangut loomingule ning lavastuste nimekirja. K\u00e4esoleva raamatu eesm\u00e4rk on j\u00e4\u00e4dvustada suur osa k\u00f5igest (p\u00e4ris k\u00f5ike ei ole muidugi v\u00f5imalik), mis on otseselt seotud VAT Teatriga. Olen p\u00f5hjalikumalt k\u00e4sitlenud kolme aspekti: teatri tekke- ja ajalugu, loomingut ja loomingu kohta kirjutatut ning fotoj\u00e4\u00e4dvustusi. Niisiis on tegemist peamiselt teatrilooraamatuga, aga ka andmekandja v\u00f5i -baasiga, teet\u00e4hisega, s\u00fcnnip\u00e4evakingiga.<\/p>\n

Vaatamata eespool mainitud isiklikkusele, olen p\u00fc\u00fcdnud raamatu koostamisel l\u00e4htuda eelk\u00f5ige objektiivsusest, teisis\u00f5nu, rakendust on leidnud pigem tr\u00fckis\u00f5nas kajastatud materjalid kui suulised meenutused. Toon \u00e4ra kirjalikud materjalid, mida olen viitamiseta kasutanud: www.vatteater.ee; \u201eVAT Teater 1987\u20131997\u201c (koost. A. Toikka, 1997); siinkirjutaja kaks eksperthinnangut VATist kultuuriministeeriumile 2001. ja 2002. aastal; raamat \u201eEesti lasteteatrid\u201c (autor R. Avestik, 2003); bro\u0161\u00fc\u00fcr \u201e20 aastat puudutaVAT teatrit\u201c (VAT Teater, 2007). Info foorumteatri kohta p\u00e4rineb Mari-Liis Velbergi magistrit\u00f6\u00f6st \u201eFoorumteatri rakendamise v\u00f5imalusi kooliv\u00e4givalla ennetust\u00f6\u00f6 n\u00e4itel\u201c (Tallinna \u00dclikool, 2006). Suuline info, samuti mitmed t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rsed t\u00e4iendused ja parandused p\u00e4rinevad Aare Toikkalt, Tiina Rebaselt ja Aarne M\u00e4gilt.<\/p>\n

Ajaloo-osa kolme peat\u00fckki jaotamise tingisid olulised muutused teatri suundumustes ja igap\u00e4evat\u00f6\u00f6s. K\u00f5iki auhindu ja festivalis\u00f5ite pole kajastatud, sellekohase info leiab raamatu l\u00f5pus olevast osast \u201eLisad\u201c. Kui lavastuste puhul (nii \u201eLisades\u201c kui \u201eRetseptsioonis\u201c) pole m\u00e4rgitud esietenduse kohta, siis on selleks olnud Eesti Rahvusraamatukogu teatrisaal. M\u00f5istetavatel p\u00f5hjustel pole olnud v\u00f5imalik k\u00f5iki esietenduste (ka m\u00f5nede muude olukordade) kuup\u00e4evi ja m\u00e4ngupaiku tuvastada. Tutvudes VATi ajaloo ja loominguga siinse raamatu abil, soovitan paralleelselt pilk peal hoida ka peat\u00fckil \u201eLisad\u201c. Selle peat\u00fcki alajaotuses \u201eIsikkoosseis\u201c on \u00e4ra toodud k\u00f5ik inimesed, kes on 20 aasta jooksul VATis t\u00f6\u00f6tanud v\u00f5i osalenud.<\/p>\n

Loomingupeat\u00fckk on sisuliselt VAT Teatri loomingu retseptsioon. Enne retseptsiooni esitamist vaatlen alapeat\u00fckis \u201eLoominguperioodid\u201c \u00fcldistavalt VATi loomingulist kulgu, jagades selle nelja loominguperioodi. Jutuajamisel kriitikute Margot Visnapi ja Pille-Riin Purjega, kes on VATi tegemisi kas pingsamalt v\u00f5i v\u00e4hem pingsamalt j\u00e4lginud juba 20 aastat, tuli v\u00e4lja, et veel laiemas laastus v\u00f5iks teatri loomingulise pagasi tinglikult poolitada, eristades esimest ja teist loominguperioodi. Sellel p\u00f5him\u00f5ttel on koostatud ka \u201eRetseptsiooni\u201c peat\u00fckk.<\/p>\n

Niisiis toetungi teatri loomingust \u00fclevaate andmisel peamiselt tr\u00fckis ilmunud arvustustele, kirjutistele jms. Esmajoones j\u00e4\u00e4dvustub \u00fche teatri looming ikkagi selle p\u00f5hjal, mis reaalajas on kirjutatud. Ilmselt tuleksid arvamused m\u00f5nev\u00f5rra erinevad, kui hakata varem kirjutatut \u00fcmber kirjutama v\u00f5i m\u00f5testama. Oluliseks saavad m\u00e4lu ja ajastule ning olukorrale omane, mis tahes-tahtmata m\u00f5jutavad objektiivsust.<\/p>\n

\u00dclevaade VATi esimesest k\u00fcmnendist, aastatest 1987\u20131996, on koondatud \u00fchte peat\u00fckki, seda eelk\u00f5ige p\u00f5hjusel, et varasema perioodi kohta on v\u00f5rreldes j\u00e4rgmise k\u00fcmne aastaga suhteliselt v\u00e4he kirjutatud. Edasist loomingut ei vaatle ma enam kronoloogiliselt, vaid lavastajate kaupa, kuna just mitmed (k\u00fclalis)lavastajad on m\u00e4nginud teatri arengus v\u00e4ga olulist rolli.<\/p>\n

Samuti on taotluslik paljude ajakirjanduses ilmunud arvustuste nii osa- kui ka kogumahus kasutamine, mis \u00fchelt poolt peaks andma v\u00f5imalikult objektiivse pildi konkreetsest lavastusest (ja teatri arengust \u00fcldse), teisalt v\u00f5imaldab ka teatrikriitikat m\u00f5nev\u00f5rra turvalisemalt j\u00e4\u00e4dvustada (kuna tegu on ju ikkagi raamatuga). Kui \u00fcht v\u00f5i teist lavastust pole \u00fcldse v\u00f5i pikemalt puudutatud, siis t\u00e4hendab see seda, et lavastuse kohta puuduvad igasugused j\u00e4relkajad tr\u00fckimeedias, v\u00f5i kui midagi ongi ilmunud, siis pole see antud raamatu kontekstis oluline. T\u00f5si see on, et lobedat lugemist taoline koostamisp\u00f5him\u00f5te ei paku, aga siinkirjutaja eesm\u00e4rgid on olnud ka m\u00f5nev\u00f5rra teised.<\/p>\n

Lugeja leiab raamatust, ehk m\u00f5neti \u00fcllatusena, kolmeteistk\u00fcmne VAT Teatriga v\u00e4hem v\u00f5i rohkem kokku puutunud inimeste meenutusi v\u00f5i arvamusi. Need \u00fcksteisest \u00fcsna erinevad kirjutised peaksid andma mingi inimlikuma m\u00f5\u00f5tme muidu m\u00f5nev\u00f5rra teatriloospetsiifilisele tr\u00fckisele. V\u00e4lislavastajate m\u00f5tted eestindas Kirke Org. Samuti peaksid raamatu formaat ja fotovalik meeleolukust lisama. Fotod p\u00e4rinevad VAT Teatri arhiivist, \u00fclesv\u00f5tteid on teinud Priit Grepp, Rait Avestik, Irina M\u00e4gi, T\u00f5nu Noorits, Martti Roosipuu, Karmo Mende, Valdo Lauri, Mare K\u00f5rtsini, Raido Laasi ja mitmed teisedki.<\/p>\n

T\u00e4nuv\u00e4\u00e4rset abi osutasid raamatu valmimisel eelk\u00f5ige Tiina Rebane ja Aare Toikka, keda tuleb eraldi t\u00e4nada selle eest, et nad kunagi, umbes 20 aastat tagasi olid otsustanud teatri arhiivi pidama hakata ja talletada ka k\u00f5ige v\u00e4iksemgi ajalehev\u00e4ljal\u00f5ige. T\u00e4nu pappkastidesse kuhjunud materjalile m\u00f6\u00f6dus k\u00e4esoleva raamatu tegemine \u00fcsna valutult. Ning Toikkat ja Rebast, kuid ka teisi aitajaid, meenutajaid ning k\u00f5iki siin avaldatud arvustuste autoreid peangi ma selle … & Co<\/em> all silmas. Kuna periood ideest raamatu valmimiseni oli \u00fcsna pikk ja t\u00fc\u00fctu (t\u00fc\u00fctu selles m\u00f5ttes, et suur osa raamatust valmis suvel), siis t\u00e4nan T. H-d ja P. A-d innustava t\u00f6\u00f6- ja elukeskkonna v\u00f5imaldamise eest!<\/p>\n

 <\/p>\n

ARTIKLID:<\/strong><\/span><\/p>\n

 <\/p>\n

\u201eVaat kus lugu?!\u201c<\/strong><\/span><\/p>\n

Anneli Saro <\/strong><\/cite><\/span><\/p>\n

Sirp<\/strong><\/cite>, <\/strong><\/cite>7. detsember 2007 <\/span><\/a><\/strong><\/span><\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Loodan, et soliidne sinine raamat, mille kaanel punktvalguses \u201eIsiklik teater\u201d, on j\u00f5udnud poelettidele. Autoritena on kirjas Rait Avestik & Co. Kohe alguses v\u00f5ib ausalt tunnistada, et kuigi tegemist on nn juubeliv\u00e4ljaandega, siis sisuliselt on see t\u00f5sine ja missioonitundlik ajalooraamat, kus p\u00fc\u00fctud j\u00e4\u00e4dvustada VAT-teatri 20-aastast tegevust.<\/p>\n

Tunnen Rait Avestikku juba pikemat aega kui perekonnas\u00f5pra ja kolleegi, Eesti Teatrikriitikute \u00dchenduse esimeest. Noores lennukas mitmek\u00fclgsete huvidega mehes oli raske aimata dokumentidesse sukelduvat ajaloouurijat. T\u00f5si, oma bakalaureuset\u00f6\u00f6 p\u00f5hjal kirjutas Avestik raamatu \u201eEesti lasteteatrid\u201d, mis ilmus aastal 2003. Avestik on korduvalt kinnitanud, et tema missioon teatrielus on hoida eesti lasteteatrit oma isalikult karmi, kaitsva ja julgustava pilgu all. Sidemed VATiga saidki alguse huvist lasteteatri vastu. Kuna olen n\u00e4inud Avestikku pidevalt luusimas nii vatikate kui rahvusraamatukogu teatrisaali ligiduses, siis ei m\u00f5jugi raamatu pealkiri pelga egotrippamisena, vaid peaaegu armastusavaldusena. On muidugi teisigi t\u00f5lgendusv\u00f5imalusi: kuna V\u00e4ike Aga Tubli Teater on algusest peale deklareerinud, et kasvatavad endale publikut, siis v\u00f5ib Eestis ju \u00fcsna palju olla selliseid Avestiku-suguseid, kes julgevad VATi oma isiklikuks teatriks nimetada. \u00a0<\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Raamat ise tekitas minus pisut vastuolulisi tundeid. See on jagatud kolme ossa: ajalugu, loominguline \u00fclevaade ja retseptsioon ning lisad. Loogiline!<\/p>\n

Nii eess\u00f5na kui ajalooline \u00fclevaade panid imestama, kas t\u00f5esti on Avestiku arvutist v\u00e4lja voolanud peaaegu vanamoodsas \u017eanris teaberaamat. Sellisel kuivalt nentival stiilil on muidugi oht muutuda pikapeale nahkseks, kuid kogu raamatut elustavad maitsekas koguses teatraalide ilukirjanduslikumat ja isiklikumat laadi meenutused. Pean \u00fctlema, et \u00fcldiselt on n\u00e4itlejate-lavastajate intervjuude avaldamine k\u00f5ikv\u00f5imalikes v\u00e4ljaannetes \u00fcletamas juba taluvuse piiri. Intervjuud pole iseenesest midagi halba, aga sada juhuslikku intervjuud ei korva siiski \u00fcht arukat s\u00fcnteesi. Ja s\u00fcnteesitaotlust v\u00f5ib \u201eIsiklikus teatris\u201d selgelt n\u00e4ha. Samal ajal jooksevad lugeja silme ees nii teatrisisene ehk tegijate kui ka -v\u00e4line ehk vaatajate vaatepunkt. Kusjuures tegijate (Riho V\u00e4striku, Aarne M\u00e4gi, Margo Tederi, Bengt Anderssoni, Markus Zohneri, Mart Kivastiku jt) kirjutised (mitte intervjuud!) on selles raamatus heldimapanevalt s\u00fcdamlikud ja n\u00f5tkes stiilis. S\u00f5nade taga v\u00f5ib aimata siirast armastusavaldust VATile.<\/p>\n

Peat\u00fckis \u201eLoominguline \u00fclevaade ja retseptsioon\u201d jagab Avestik VAT-teatri loomingu nelja perioodi (mis ma pisut \u00fcmber s\u00f5nastan): katsetava tudengiteatri aeg (1987\u20131991), ringireisiva lasteteatri aeg (1992\u20131996), professionaliseerumise ja v\u00e4lisfestivalitsemise alguse aeg (1997\u20132000), institutsionaliseerumise ja rahvusvahelise koost\u00f6\u00f6 aeg (2001\u20132007). \u00dcks kommentaar: uus trupp moodustus ning koost\u00f6\u00f6 proffidega algas juba aastal 1996, nii et kolmanda loomeperioodi piiri v\u00f5ib ettepoole nihutada.<\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Kahjuks koosneb see v\u00e4ga paljulubavalt alanud peat\u00fckk peamiselt pikematest ja l\u00fchematest teatrikriitika v\u00e4ljal\u00f5igetest. Autor on siin enamasti loobunud kommentaaridest ning j\u00e4\u00e4nud lootma, et kokkukorjatud l\u00f5igukesed k\u00f5nelevad iseenda eest ning lugeja koob neist t\u00fckikestest oma narratiivi v\u00f5i diskursuse. Usun, et keti (narratiivi kujundlik vaste) v\u00f5i vaiba (diskursuse kujundlik vaste) kudumine on komplekssete n\u00e4htuste m\u00f5istmiseks siiski v\u00e4ltimatu m\u00f5tteoperatsioon. (Seda isegi nn mittenarratiivse teatri, nt Kolditsa \u201eProhveti\u201d puhul.)<\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 On l\u00f5bus paradoks, et Avestikuga pikemalt koos istudes satume varem v\u00f5i hiljem eesti teatrikriitika taset kiruma, muretsedes just selle p\u00e4rast, millise olematu v\u00f5i ebaadekvaatse pildi see praegusest teatrist tulevikus j\u00e4tab. Ja n\u00fc\u00fcd siis langes autor ikka sellesse paratamatuse ja pisut ka mugavuse l\u00f5ksu, et ehitas oma peamised argumendid \u00fcles teiste arvamuste telliskividega. Ma ei tea, kas Avestik on nii hoolsalt s\u00f5elunud, aga raamatust j\u00e4\u00e4b mulje, et eesti teatrikriitika on t\u00e4itsa tihe ja tasemel: t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6ratakse ka v\u00e4iketeatritele, lastelavastustele muidugi v\u00e4hem, vaadatakse t\u00e4helepanelikult ja kirjutatakse elavalt.<\/p>\n

Materjali hulgast tulenevalt muutuvad lavastuste k\u00e4sitlused j\u00e4rjest pikemaks ja p\u00f5hjalikumaks: selgelt on n\u00e4ha, kuidas ja millega VAT Eesti meediamaastikku sisse s\u00f5idab. Veduriteks olid selles protsessis Agur ja Karusoo oma lavastustega ning nende j\u00e4rel tuli rida v\u00e4lismaalastest lavastajate t\u00f6id. Teostust ei hinnatud nende lavastuste puhul ehk alati sajaprotsendiliseks \u00f5nnestumiseks, aga teemad ja l\u00e4henemine on intrigeerinud. Teine v\u00f5imalus meediasse p\u00e4\u00e4seda on igasugused preemiad, mida ei maksa muidugi \u00fcle t\u00e4htsustada, aga tihti toimivad need nagu \u00f5li, s.t igale mehhanismile pisut erinevalt, aga \u00fcldiselt tuleb kasuks ikka.<\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Kuigi Avestik on raamatu t\u00f5esti loogiliselt ja huvitavalt struktureerinud, siis meediakajastustes on j\u00e4\u00e4nud Toikka lavastused ja kogu programmiline t\u00f6\u00f6 siiski varju. Tiina Rebane ja tema seitse ametit teatri n\u00e4o kujundamisel ei tule samuti jutuks, kuigi tegijad mainivad mitmel korral, et teater on p\u00fcsinud just paljuski Toikka ja Rebase initsiatiivil. Ja miks pole s\u00f5nagi juttu teistest VATi kepsudest ja kolvikestest? V\u00e4ga inspireeriv on VATi lavastuste t\u00e4ielik nimekiri, sest see tekitab p\u00e4ris palju k\u00fcsimusi. Mida t\u00e4hendab lausung \u201emuusika ansamblilt \u201ePantokraator\u201d\u201d v\u00f5i \u201eTunnetus\u00fcksus\u201d v\u00f5i \u201eSeitsmes meel\u201d? Kas lihtsalt seda, et nende helisalvestisi kasutati muusikalise kujundusena v\u00f5i oli tegemist koost\u00f6\u00f6ga? J\u00e4\u00e4b mulje, justkui oleks tegemist elava muusikaga etendustega. Kes\/kus on helilooja Rivo Laasi, kes VATile on pidevalt muusikat kirjutanud? Ja kunstnik Karmo Mende? V\u00f5i n\u00e4iteks, mis ikkagi juhtus nende Marika Vaariku Anouilh\u2019 lavastustega, millest \u00fchte m\u00e4ngiti isegi Eesti Draamateatri suures saalis, ja m\u00f5lemat vaid \u00fcks kord?<\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 VAT-teatrist saab kirjutada igasuguseid lugusid. Saab kirjutada hollywoodlikult\/luterlikult: kuidas algus oli vaene ja raske, aga t\u00f6\u00f6kas ja edasip\u00fc\u00fcdlik inimene j\u00f5uab ikka omadega m\u00e4ele, nii et l\u00f5puks hakkasid tulema ka t\u00e4helepanu, tunnustus ja raha. Avestik pole oma raamatus musti v\u00e4rve eriti kasutanud, on r\u00f5hutanud rohkem positiivset, ja ehk ongi parem. Ajaloolises \u00fclevaates r\u00f5hutatakse pidevalt preemiaid ja kutseid festivalidele, retseptsiooni peat\u00fckis on kriitilist kriitikat nagu n\u00e4puotsaga soola, kuigi VAT-teatri elu ja renomee pole olnud probleemitu. Pisut oli hullumeelsetest algusaegadest juttu n\u00e4iteks Marika Vaariku intervjuus 3. novembri Arteris.<\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Mul isiklikult on kahju, et Avestiku eesm\u00e4rk on olnud teha objektiivne ajalooraamat, \u00f5nneks k\u00fcll mitte klantsraamat, ning et ta on lasknud endal r\u00e4\u00e4kida k\u00fcll kriitikuna (ajalehev\u00e4ljal\u00f5igete kaudu), kuid mitte VATi s\u00f5bra ja anal\u00fc\u00fctikuna. Tean, et tal on selles asjas palju huvitavat ja m\u00f5tlemapanevat \u00f6elda. Mul on kahju, et Toikka, Rebane ja kogu meeskond on j\u00e4\u00e4nud lugejale kaugeks, et nende kogemus ja \u00fcldistus t\u00f6\u00f6st sellises eraalgatuslikus v\u00e4iketeatris nagu VAT j\u00e4i nende kaante vahelt v\u00e4lja. Sest m\u00f5elda, millist unikaalset elu nad on elanud!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

VAT Teater,\u00a02007 Toimetaja Riina Reinsalu, kujundaja Mare K\u00f5rtsini. Pehmekaaneline, 160 lehek\u00fclge, m\u00f5\u00f5dud: 180×295. Tr\u00fckitud Tallinna Raamatutr\u00fckikojas. Raamat saadaval raamatupoes Raamatukoi, VAT Teatris ja Eesti Teatriliidus. Raamatu v\u00e4ljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital.   \u00a0Raamatu eess\u00f5na: \u201eNii vana?!\u201c, \u201eJuba!\u201c, \u201eOn v\u00f5iii..?!?\u201c, \u201eAaa, … Continue reading →<\/span><\/a><\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[],"class_list":["post-69","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-vat"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.raamat.fotosulg.com\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/69","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.raamat.fotosulg.com\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.raamat.fotosulg.com\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.raamat.fotosulg.com\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.raamat.fotosulg.com\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=69"}],"version-history":[{"count":12,"href":"https:\/\/www.raamat.fotosulg.com\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/69\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":137,"href":"https:\/\/www.raamat.fotosulg.com\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/69\/revisions\/137"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.raamat.fotosulg.com\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=69"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.raamat.fotosulg.com\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=69"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.raamat.fotosulg.com\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=69"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}