{"id":76,"date":"2012-12-04T22:24:36","date_gmt":"2012-12-04T22:24:36","guid":{"rendered":"http:\/\/www.raamat.fotosulg.com\/?p=76"},"modified":"2013-01-07T21:26:23","modified_gmt":"2013-01-07T21:26:23","slug":"harrastusteatrite-liit","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.raamat.fotosulg.com\/?p=76","title":{"rendered":"“Eesti kooliteater. 30 aastat festivale”"},"content":{"rendered":"

Eesti Harrastusteatrite Liit<\/a>, 2011<\/p>\n

Toimetaja Kiti P\u00f5ld, kujundajad Carl-Robert Kagge, Kerli Virk. Pehmekaaneline, \u00fcmbrispaberiga, 317 lehek\u00fclge, m\u00f5\u00f5dud: 210×300. Tr\u00fckitud Tallinna Raamatutr\u00fckikojas<\/a>. Saadaval raamatupoodides Rahva Raamat<\/a>\u00a0ja\u00a0Raamatukoi<\/a>, Eesti Harrastusteatrite Liidus\u00a0<\/a>, Eesti Teatriliidus<\/a>. Raamatu v\u00e4ljaandmist toetas Eesti Kultuurkapital<\/a>.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

 <\/p>\n

Raamatu eess\u00f5na:<\/strong><\/span><\/p>\n

Ma ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kes poleks Eestis viimase 30 aasta jooksul kooliteatriga l\u00e4hemalt v\u00f5i kaugemalt kokku puutunud.<\/p>\n

2011. aastal t\u00e4histame 30 aasta m\u00f6\u00f6dumist esimesest \u00fcleriigilisest kooliteatrite festivalist. Loomulikult ei tekkinud see traditsioon t\u00fchjale kohale, kuid murranguline, ja seda mitmes m\u00f5ttes, oli see 1982. aasta Rakvere festival kindlasti. Juba sellep\u00e4rast, et siis v\u00f5eti ametlikult ja avalikult kasutusse s\u00f5na\u00fchend \u201ekooliteatrite festival\u201c. Varem nimetati sellist tegevust teisiti, nagu v\u00f5ime lugeda n\u00e4iteks 1980. aasta 26. juuli \u201eN\u00f5ukogude \u00d5petajast\u201c: \u201eL\u00f5ppenud \u00f5ppeaasta \u00fcritusterikkasse viimasesse veerandisse mahtus ka Haridusministeeriumi ja Kunstilise Isetegevuse Maja \u00fchiste j\u00f5ududega korraldatud \u00f5pilastaidluse \u00fclevaatus s\u00f5nakunsti\u017eanrites. See oli p\u00fchendatud vabariigi juubelile.\u201c<\/p>\n

Tegelikult v\u00f5iksime siinse piirkonna kooliteatri uurimist alustada juba keskajast. Kuigi on teada, et 1364. aastal on Tallinna raekoja saali nimetatud teatrumiks ja 1372. aastal on selles saalis esinenud \u201eveiderdajad\u201c, p\u00e4rineb esimene teade konkreetsest \u201eteatrielamusest\u201c just nimelt \u201ekooliteatrist\u201c. Sest on teada, et esimene teatrietendus Eestimaal toimus 1529. aasta vastla\u00f5htul Tallinna raesaalis \u2013 Tallinna Linnakooli \u00f5pilased esitasid ladina keeles Terentiuse kom\u00f6\u00f6dia \u201eAndria\u201c (ka \u201eAndroslanna\u201c). Juhendajaks-lavastajaks oli Saksamaal hariduse saanud koolmeister ning sel ettev\u00f5tmisel olnud keele\u00f5petuslikud eesm\u00e4rgid. Koolikom\u00f6\u00f6dia oli Tallinna Linnakoolis levima hakanud juba varem, kuna kooli \u00f5ppekavas olid imitatsiooniharjutused. Kuigi praegu (nagu ka viimastel aastak\u00fcmnetel) on kooliteatriliikumine Eestis silmapaistvalt eluj\u00f5uline ja massiline, v\u00f5iksid need ajaloolised teated kooliteatriliikumist ja selle eluj\u00f5udu veelgi tugevdada. Sest, nagu siinseski raamatus korduvalt r\u00f5hutatakse, on raske alahinnata kooliteatri olulisust inimese arengus ja elus.<\/p>\n

K\u00e4esolev raamat annab \u00fclevaate viimase 30 aasta kooliteatrite vabariiklikest festivalidest, selle aja kooliteatrist \u00fcldse, kooliteatri tegijatest, nende m\u00f5tetest. Teatrikunsti on keeruline j\u00e4\u00e4dvustada. Kooliteatris toimuvat veel keerulisem, kuna see s\u00fcnnib nii tavavaataja kui teatriloolase jaoks \u00fcsna salaja ja kaob veel kiiremini kui tavap\u00e4rane teatriakt tavap\u00e4rases teatrimajas. Sestap olgu see raamat eelk\u00f5ige andmekandja, katse j\u00e4\u00e4dvustada oluline Eesti kooliteatriliikumises. Raamat koosneb kahest m\u00f5ttelisest, omavahel p\u00f5imunud osast. \u00dclevaadet kooliteatrite festivalide ajaloost vaheldavad intervjuud silmapaistvate kooliteatritegijatega.<\/p>\n

\u00dche m\u00f5ttelise osa ehk raamatu ajalise telje moodustavad 30 aasta jooksul ajakirjanduses ilmunud kooliteatrite festivale kajastavad kirjutised. (Olgu vahep\u00f5ikena \u00f6eldud, et raamatu ajaleheosa kujundus on inspireeritud ajaleheartiklite originaalkujundusest.\u00a0Artiklid on reprodutseeritud ja tekst uuesti toimetatud. Seet\u00f5ttu m\u00e4ngisid kujundajad ajalehtede pealkirjade ja piltidega, et \u00e4ra m\u00e4rkida nende kasutamist uues kontekstis.) Need \u00fcsnagi nime- ja faktirohked ning k\u00fcllaltki emotsionaalsed reportaa\u017eid-arvustused n\u00e4itavad kujukalt, kes, kus, mida ja kuidas on kooliteatris korda saatnud. Samas ei tohi unustada, et \u00fcleriigilistel festivalidel n\u00e4htu on siiski kooliteatri \u00fcks, k\u00fcll tugevam, kuid v\u00e4iksem osa. Kui 1980ndatel oli ajakirjanikel v\u00f5imalus kajastada vaid \u00fchte \u00fcleriigilist festivali, siis 1990ndatel leidis vahelduva eduga kajastamist 3\u20135 festivali. Igal k\u00fcmnendil on tekkinud \u00fcks lisafestival eraldi vanuseastmele. Olgu siin \u00e4ra toodud ka andmed festivalide toimumiskohtadest.<\/p>\n

Esimestel aastatel toimus k\u00f5iki vanuseastmeid h\u00f5lmav festival: 1982 \u2013 Rakvere, 1983 \u2013 Tallinn, 1984 \u2013 Rakvere, 1985 \u2013 Viljandi, 1986 \u2013 Sindi, 1987 \u2013 Kuressaare, 1988 \u2013 K\u00e4rdla, 1989 \u2013 V\u00f5ru;<\/p>\n

G\u00fcmnaasium:1990 \u2013 Viljandi, 1991 \u2013 Rakvere, 1992 \u2013 Paide, 1993 \u2013 Haapsalu, 1994 \u2013 P\u00e4rnu, 1995 \u2013 Kuressaare, 1996 \u2013 Viljandi, 1997 \u2013 Viimsi, 1998 \u2013 Tartu, 1999 \u2013 Kohtla-J\u00e4rve, 2000 \u2013 P\u00e4rnu, 2001 \u2013 Rakvere, 2002 \u2013 Tallinn, 2003 \u2013 P\u00f5lva, 2004 \u2013 Narva, 2005 \u2013 P\u00e4rnu, 2006 \u2013 Rakvere, 2007 \u2013 Viljandi, 2008 \u2013 Tartu, 2009 \u2013 Tartu, 2010 \u2013 Tartu, 2011 \u2013 Rakvere;<\/p>\n

P\u00f5hikool: 1990 \u2013 Paide, 1991 \u2013 P\u00f5lva, 1992 \u2013 Haljala, 1993 \u2013 P\u00e4rnu, 1994 \u2013 J\u00f5geva, 1995 \u2013 K\u00e4rdla, 1996 \u2013 Kohtla-J\u00e4rve, 1997 \u2013 Kuressaare, 1998 \u2013 R\u00e4pina, 1999 \u2013 Vastseliina, 2000 \u2013 Rannu, 2001 \u2013 Otep\u00e4\u00e4, 2002 \u2013 Paide, 2003 \u2013 Valga, 2004 \u2013 Lihula, 2005 \u2013 Tartu, 2006 \u2013 Haapsalu, 2007 \u2013 Kohtla-J\u00e4rve, 2008 \u2013 Karksi-Nuia, 2009 \u2013 K\u00e4rdla, 2010 \u2013 P\u00f5ltsamaa, 2011 \u2013 P\u00f5lva;<\/p>\n

Algkool: 2001 \u2013 Abja-Paluoja, 2002 \u2013 Haljala, 2003 \u2013 Lihula, 2004 \u2013 Abja Paluoja, 2005 \u2013 Palamuse, 2006 \u2013 Kolga, 2007 \u2013 Orissaare, 2008 \u2013 J\u00f5geva, 2009 \u2013 Kehra, 2010 \u2013 P\u00e4rnu, 2011 \u2013 Kohtla-J\u00e4rve.<\/p>\n

Neid festivale kureeriv Eesti Harrastusteatrite Liit (EHL) on v\u00f5tnud eesm\u00e4rgiks hoida eluj\u00f5ulisena \u201ekolmek\u00fcmne aasta jooksul v\u00e4lja arenenud ainulaadset ja tulemuslikku Eesti kooliteatrite riigifestivalide s\u00fcsteemi\u201c, nagu seisab nende kooliteatrite riigifestivali juhendis. Samuti peetakse vajalikuks \u201et\u00f5hustada ja arendada kooliteatrite tegevust kui inimesekasvatuse ja kodanikukoolituse osa.\u201c<\/p>\n

On t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne, et riigifestival pole nende m\u00f5tete ja tegudega Eestis \u00fcksi. V\u00e4ikse riigi kooliteatrimaastikku katab tihedalt festivalidev\u00f5rgustik. Lisaks riigifestivali maakondlikele eelvoorudele toimuvad v\u00f5i on toimunud suur hulk festivale. \u00dcldjoontes on need tekkinud \u00fcsnagi proosalistel p\u00f5hjustel \u2013 k\u00f5ik kooliteatrid lihtsalt ei ole p\u00e4\u00e4senud ega mahtunud esinema riiklikule festivalile.<\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 \u00dcle Eesti on tuntud sel aastal 20. korda toimunud ja Rita Ilvese ning tema meeskonna poolt korraldatud Saaremaa miniteatrip\u00e4evad, mida kindlasti ei saa vaadelda ilma v\u00f5\u00f5rustajate suurejoonelise kabaree-etenduseta. Erinevates paikades on pikka aega toimunud Alternatiivne kooliteatrite festival. J\u00f5geval toimuvad Betti Alverile p\u00fchendatud luulep\u00e4evad \u201eT\u00e4hetund\u201c ning sellest festivalist v\u00e4lja kasvanud luulep\u00e4evad \u201eTuulelapsed\u201c alg- ja p\u00f5hikooli truppidele, korraldajateks Lianne Saage-Vahur ja Maimu Valdmann. Raplas toimunud kooliteatrite festival \u201eMitteteater\u201c on oma toimumise l\u00f5petanud, Elvas on huviala- ja kultuurikeskuse Sinilind korraldamisel alustanud Mitteteatrite festival. Pausi peavad L\u00f5una- ja P\u00f5hjafestival. \u00dchel aastal toimus Varstus Lea M\u00e4ndmetsa korraldamisel L\u00f5unafestival, teisel Terje Varuli korraldamisel P\u00f5hjafestival Kolgas. Kundas toimub alternatiivne \u00fcleriigiline algklasside kooliteatrifestival \u201eV\u00e4ike lava\u201c, korraldab Maarika Koks. Tallinnas Salme kultuurikeskuses toimub laste ja noorte muusikateatrite festival. MT\u00dc Aktiivikeskus ja KutiMuti Stuudio eesotsas Tiiu M\u00e4giga korraldab Laulasmaal Teenifesti, kus lisaks etendustele toimuvad ka erinevad \u00f5pitoad. Sallast on alguse saanud r\u00e4ndav m\u00f5isakoolide teatrifestival. Vene kooliteatrite festivali \u201eKuldkalake\u201c korraldab Narvas kultuurimaja Rugodiv. Narvas toimub ka kooliminiatuuride festival \u201eJerala\u0161ka\u201c Vitali Katuntsevi eestvedamisel. Tartus toimuv \u201eSavilind\u201c on teatrifestival erivajadustega lastele ja noortele, algatajaks ja korraldajaks Katrin Luts. Lisaks piirkondlikud suur\u00fcritused, n\u00e4iteks Tallinna lastele ja noortele korraldatakse Tallinna Kanutiaia Noortemajas teatrifestivali Kanutiaia Kann. Kooliteatrit teevad ka \u00f5petajad \u2013 nendel on \u00fcleriigiline festival \u201cSillad\u201c, mida korraldavad 1997. aastast Viljandi Maag\u00fcmnaasiumi \u00f5petajad. Ilmselt pole see nimekiri t\u00e4ielik ja l\u00f5plik, samuti on teada, et ka n\u00e4iteks paar s\u00f5pruskooli on omavahel teatrifestivale korraldanud, on mitmeid \u00fcleriigilisi etluskonkursse. Suviti toimuvad erinevad \u00f5pilaagrid Tarsil, Karepal, Rannal, Laulasmaal ja kirjanduslikud teatriprojektid. Rakveres rahvusvahelise teatrifestivali Baltoscandal ajal toimub Tiina Rummi juhtimisel k\u00f5rvalprogramm \u201eB\u2019OFF\u201c, mida sisustavad kooliteatrid. Lisaks on kooliteatrina vaadeldav ka kogu koolitantsu-liikumine.<\/p>\n

Raamatu teise m\u00f5ttelise osa moodustavad vestlused 33 kooliteatriga tegeleva inimesega. Valik on tehtud EHLi juhi abiga ja s\u00f5na saavad nii endised, praegused kui v\u00f5ib-olla ka tulevased kooliteatrijuhendajad-vaatlejad-tegelased. Paraku ei mahtunud raamatusse m\u00f5tted k\u00f5igilt asjassepuutuvatelt loovisikutelt, kes kahtlemata oleks intervjueerimist v\u00e4\u00e4rinud. Intervjuud on tehtud 2010\/2011 talvekuudel Tallinnas, Tartus, K\u00e4rdlas, Rakveres, P\u00e4rnus, Viljandis, J\u00f5geval. Intervjuud olen j\u00e4rjekorda asetanud \u00fcsnagi meelevaldselt, kuid v\u00f5imalikult loogiliselt. Kuna kirjapildis hakkasid nii m\u00f5nedki k\u00fcsimused vastuseid segama ning mitmed vastused ei tundunud enam kui vastused konkreetsele k\u00fcsimusele, kuid olles ikkagi sisukad m\u00f5tted, tundus k\u00fcsimuste eemaldamine intervjueeritavate m\u00f5tete vahelt ainu\u00f5ige<\/p>\n

K\u00fcsitletavad andsid vastuseid peamiselt j\u00e4rgmistele k\u00fcsimustele. Millised on esimesed kokkupuuted kooliteatriga? Kuidas, millal ja miks sattusite kooliteatrit juhendama? Mis on kooliteatris 10-20-30 aastaga muutunud, mis samaks j\u00e4\u00e4nud? Kas koolis teatriga tegelemine on pigem vaba aja veetmine, osa haridusest, kasvatusest v\u00f5i k\u00f5ik need kokku? Kooliteatri eesm\u00e4rk \u2013 kas see on ajas muutunud? Kuidas kujuneb (teie trupis) repertuaar? Mida annab kooliteatri v\u00f5rdlemine kutselise teatriga? Teatri\u00f5petus\/draama\u00f5petus Eesti koolides \u2013 kas see peaks olema \u00f5ppekavas ja miks on draama\u00f5petus oluline? Kuidas v\u00f5iks kooliteatrikogemus noorele kasuks tulla \u2013 nii kooli ajal kui peale kooli l\u00f5petamist? Kooliteatri ja juhendaja igap\u00e4evat\u00f6\u00f6 \u2013 milline see on, millistel alustel, millele toetudes kooliteatrit juhendate? Miks m\u00f5ni kooliteater on rohkem tunnustatud kui teine? Kooliteatrite festivalid \u2013 mida need t\u00e4hendavad teile? Mida need t\u00e4hendavad \u00f5pilasele? Kes ja kas (peale konkreetse n\u00e4iteringi juhendaja) peaks kooliteatriliikumist edendama-toetama? Kas ja kuidas kooliteater peegeldab \u00fchiskonnas toimuvat?<\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Peale j\u00e4\u00e4dvustusliku funktsiooni ja v\u00f5ib-olla uute m\u00f5tete tekitamisel kooliteatrirahva hulgas v\u00f5iks see kogumik kasulik olla veel \u00fches olulises aspektis. Raamatus s\u00f5na saavaid inimesi \u00e4rgitasin r\u00e4\u00e4kima draama\u00f5petusest ning t\u00f5desime, et selle \u00f5ppeaine lisamine koolide \u00f5ppekavva on oluline. Katseid draama\u00f5petuse sisseviimisest riiklikusse \u00f5ppekavva on tehtud mitmeid. Vahest viib k\u00e4esolev raamat otsustajaid olulistele m\u00f5tetele ning tegijaid uutele katsetele.<\/p>\n

Ait\u00e4h k\u00f5igile intervjueeritavatele! T\u00e4nan ka Tartu \u00dclikooli teatriteaduse \u00fcli\u00f5pilasi Evelyn Raudseppa ning Marie Kliimani tr\u00fckitehnilise ning Kristiina Oomerit igak\u00fclgse abi eest. Fotod p\u00e4rinevad Lea Pihlakult, Lauri Kulpsoolt, siinkirjutajalt ning erakogudest.<\/p>\n

 <\/p>\n

ARTIKLID:<\/strong><\/span><\/p>\n

 <\/p>\n

\u201eValmis sai raamat kooliteatrite auks\u201c<\/strong><\/span><\/p>\n

Maaleht, 3. september 2011<\/strong>